Tutvudes annavad inimesed sulle hinnangu nende kahe küsimuse põhjal

Foto: Shutterstock

Kui me saame uue inimesega tuttavaks, siis piisab vaid paarist sekundist, kui meil on esmamulje käes ja me oleme andnud oma hinnangu. Ja teine pool teeb sama kärmesti täpselt sedasama. Aga mis ikkagi otsustab, kas me meeldime kellelegi või mitte?

Selle küsimusega tegeleb Harvardi Business Schooli professor Amy Cuddy juba aastaid. Koos kolleegide, psühholoogide Susan Fiske ja Peter Glickiga on ta uurinud üle 15 aasta, kuidas tekib esimene mulje, mille teine inimene meile jätab, kirjutab Business Insider Deutschland.

Sealjuures avastas ta huvitava mustri, millest ta kirjutab oma uues raamatus «Su keha räägib sinu eest: kuidas sisemiselt mõjuda, veenda, särada». Nimelt esitab meie vastaspool  esimest korda kohtudes endale välkkiirelt kaks küsimust:

• Kas ma saan seda inimest usaldada?
• Kas ma saan seda inimest austada?

Psühholoogid räägivad siin ka sellest, et sekunditega antakse hinnang nii soojuse (teie sotsiaalne käitumine) kui ka kompetentsuse osas. Ideaaljuhul jõuab vastaspool järeldusele, et sul on mõlemad olemas — ja et te saate omavahel imeliselt läbi.

Harvardi professor Cuddy märkas samas, et inimesed usuvad, nagu mängiks töö juures kompetentsus tähtsamat rolli. Lõppeks tahab ju enamik tõestada, et nad on piisavalt targad ja andekad, et teise poolega koos töötada.

Tegelikult aga otsustab hinnangute andmisel asja soojus. Cuddy seletab seda nii: «Evolutsioonilisest vaatepunktst on ellujäämisel kõige tähtsam teada, kas teist inimest võib usaldada.» Kui me veel koopas elasime, siis oli olulisem teada saada, kas teine koopainimene tapab su ära ja varastab su omanduse või mitte. Hea tuletegemise oskus oli pigem teisejärguline.

Kompetentsust hinnatakse tänapäeva ühiskonnas küll väga, kuid psühholoogi sõnul tuleb see alles siis mängu, kui on loodud alus usaldamiseks. Seepärast võivad asjad väga viltu minna, kui keskendutakse eelkõige oma tugevatele külgedele.

Sellega peab ekspert silmas just neid noori, kes on lõpetanud mõne kuulsa ärikooli ja tahavad eelkõige targalt ning professionaalsena mõjuda. See võib selleni viia, et nad ei palu kunagi abi, keelduvad kutsetest kuhugi pärast tööd minna ja mõjuvad enam-vähem kättesaamatuna. Kuri taipamine jõuab kohale alles siis, kui pärast praktikat ei saadagi igatsetud tööd, kuna keegi ei tunne neid õieti ega usalda seetõttu.

«Kui te üritate kedagi mõjutada, kes teid ei usalda, siis ei jõua te kaugele. Tõenäoliselt äratate niimoodi hoopis kahtlust ja teid peetakse manipuleerivaks,» ütleb Cuddy. «Vaid sooja, usaldusväärset inimest, kes on ühtlasi ka tugev ja kompetentne, imetletakse. Selleks tuleb aga esmalt alus usalduseks luua. Vaid siis mõjub tugevus millegi positiivse ja mitte ähvardavana.»