Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Mida me ei tea Lõuna-Itaaliast?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Muidugi on paljud oliivisalud endiselt elus. Aga keegi ei suuda ennustada, millal ka need Xylellaepideemia tõttu kiiresti kuivama võivad hakata.
Muidugi on paljud oliivisalud endiselt elus. Aga keegi ei suuda ennustada, millal ka need Xylellaepideemia tõttu kiiresti kuivama võivad hakata. Foto: Andrus Laansalu

Itaalia tähendab Roomat. Veneetsiat. Kindlasti Toscana piirkonda. Üsna tihti eeldatakse, et need paigad on kunstiga üle ujutatud ning Lõuna-Itaalia nendega võrreldes tühi ja lage. Et eks seal ole ka oma kuumad kohad – kas või Alberobello trulli-arhitektuur –, aga siiski jääb Lõuna-Itaalia justkui nurga taha. Kuidas muidu saakski üldse loole panna pealkirjaks «Mida me ei tea»?

Pärast Lõuna-Itaalia risti-põiki läbisõitmist leidsin ma vähemalt neli suuremat teemat, millest võiks koostada kiirülevaate – need ei pruugi kuuluda meie üldteadmiste põhipaketti.

Oliivikatk

Apuulias surevad miljonite kaupa oliivipuud. Haigus on katastroofi mastaabiga, mõjutab raskelt terve Itaalia majandust ja ka väga paljude oliivikasvatajate elu. Xylella-bakter (Xylella fastidiosa), mis toodi Apuuliasse viis aastat tagasi, oletatavasti dekoratiiv-kohvitaimega Lõuna-Ameerikast, on praeguseks tapnud 10 miljonit Apuulia oliivipuud ja juba levinud ka kaugemale. Mida rohkem lõunasse, seda rohkem on teede ääres tohutuid kuivanud oliivimetsi. Bakterikoloonia hakkab elama puu ksüleemis, ummistab selle ära, vesi ei liigu enam ja puu kuivab umbes aastaga. On mõni puu, millest oletatakse, et need võivad olla 1500 aastat vanad. Neid peeti igaveseks. Nüüd on nad haiged ja surevad mõne aastaga ära.

Prognoos on, et iga aasta haigust tähendab kümmet aastat taastumist. Xylella suudab tappa ka oleandreid ja viinamarju. Ravi leitud ei ole, aga laborites otsitakse oliivipuude haiguskindlaid vorme. Neid mõni on, katsetatakse pookimisega, aga ka nendega on probleeme, sest pole selge, kas nende oliivid ja õli maitsevad nii nagu vaja.

Mõtlesin neist kuivanud metsadest läbi sõites (kui ma veel ei teadnud, millega on tegu), et võtaks mõne väiksema ärakuivanud oksa kaasa, et niikuinii töötlen seda, mis saaks minna valesti. Tagantjärele kõlab nagu võimalus saada kuulsaks kui inimene, kes hävitas ära kogu Eesti lepa- ja pajuvõsa. Klassikaline haigushorrorfilmi stsenaarium. Tegelikult on põhjamaa taimed Xylella-kindlad, nii et esialgu pole vaja õuduses peast kinni haarata.

Salerno ja Amalfi liiklus

Kujutame ette sellist pilti (see on tõepoolest olemas). Kaunis rollerijuht on käed õnnelikult juhtrauast lahti lasknud ja tõstnud need üles nagu tiivad. Sellises romantilises poosis veereb ta tühjal Amalfi mägiteel otse Päikesesse.

Ütleme nii, et see pilt on pisut eksitav.

Oletame, et te tahate sõita Salernost Amalfisse. Te eeldate, et näete tavalist Itaalia linna liiklustihedust (mis on päris tihe). Aga ei.

Tagasi üles