Kui vähemalt kõige lihtsamat niisutavat näokreemi kasutab enamik naistest, siis õrnale ja erihoolt vajavale silmaümbrusnahale pööratakse sageli teenimatult vähe tähelepanu.
Kuidas silmaümbrusnaha eest õigesti hoolitseda?
Kosmeetiku ja koolitaja Tuuli Priimaku sõnul on silmaümbrusnahk väga õhuke, rasunäärmeid on seal ülejäänud näonahaga võrreldes vähem ning niiskuse haihtumine nahalt märgatav.
Silmaümbrusnahka mõjutavad lisaks näo- ja laugude miimikale ka päike ja tuul, samuti ka valede toodete kasutamine ja meigi vale eemaldamine.
Kuna silmaümbruspiirkonna nahk on ülejäänud näonahaga võrreldes õrnem, peab Priimaku sõnul kasutama ka spetsiaalseid silmaümbrusele mõeldud tooteid, mis on kergema koostisega. Samuti on need kreemid tavaliselt lõhna- ja värvainetevabad, et mitte ärritada silma limaskesta.
Õrna naha õrn hooldus
Silmaümbrusnahale tuleb kreemi peale kanda minimaalses koguses ning kindlasti mitte nahka venitades. «Ideaalselt sobivad kerged tupsutavad liigutused ning pehme ringjas massaaž nimetisõrmega ümber silma. Vältima peab kreemi sattumist lau liikuvale osale, küll aga peab toodet kandma kulmu alla, et ära hoida silmalaugude lõtvumist,» rääkis kosmeetik.
Kuid miks peab vältima kreemi sattumist lau liikuvale osale? Priimaku sõnul on esiteks lau liikuva osa nahk väga õhuke ja õrn ning teiseks satub kõik, mis me silma ümber paneme silma limaskesta suunas ja võib sinna sattudes seda ärritada. «Ja tegelikult lau liikuval osal kortse kui selliseid nii väga ei tekigi,» tõdes ta.
Samas märkis kosmeetik, et on olukordi, kus kreemi on vaja kanda ka lau liikuvale osale. «Näiteks kui inimene läheb suusatama ja külmetab naha ära ja silmaümbrus üleni kestendab, siis tuleb kasutada võimalikult leebeid ja õrnu tooteid ka lau liikuval osal, näiteks silmaümbruskreemi, mis on mõeldud tundlikule silmaümbrusele,» rääkis ta.
Teisalt meeldib Priimakule ka sootuks vastupidine lähemine, mille kohaselt võiks suure kahjustuse korral jätta pigem nahale üldse midagi kandmata. «Ehk lasta külmunud nahal endal uueneda, sest kõik, mis sa sellises olukorras peale paned, võib tekidada allergilist reaktsiooni - isegi kui see on tavaline universaalkreem või tavaline toiduõli, mida paljud kasutavad,» selgitas ta, lisades, et kui naha loomulik kaitsekiht on tugevalt kahjustada saanud, võib nahk igale ainele ootamatult reageerida.
Kortsud, tursed, varjud
Silmaümbruspiirkonna põhiprobleemideks on Priimaku sõnul kortsud, tumedad silmaalused ja kotid silmade all. Kortsud jagunevad omakorda ilmekortsudeks, mida põhjustab kollageen- ja elastiinkiudude väsimine miimika tõttu, ning vanusega kaasnevateks kortsudeks, mida põhjustab vere- ja lümfiringe ning ainevahetuse aeglustumine, rakkude kärbumine ja kollageenkiudude jäigastumine.
Esimeste miimiliste kortsukeste tekkides silmade juurde peaks Priimaku sõnul hakkama aeg-ajalt kasutama stimuleerivaid ja vanusele sobivaid kreeme vaheldumisi niisutavate, kaitsvate kreemidega.
«Vanusest tingitud sügavamate kortsukeste ilmnemisel peab hakkama kasutama kortsudevastaseid silmaümbruse tooteid. Tursete korral peaks eelistama silmaümbruse hooldamiseks kergema koostisega kreeme, geele, emulsioone, mis stimuleerivad lümfiringet,» selgitas ta.
Tumedaid silmaaluseid põhjustab Priimaku sõnul pärilikkus ja kapillaaride paiknemine nahapinna lähedal. Kaasa aitab stress, väsimus, haigused, värske õhu puudus, vitamiinipuudus organismis.
Tumedate varjude puhul on oluline vere- ning lümfiringe kiirendamine ja naha toitmine ja niisutamine kreemidega, mis tugevdavad õrna silmaümbrusnahka.
Kosmeetik märkis, et tihti on silmaümbruses mitu probleemi korraga - näiteks kortsud ning tumedad varjud. Sellisel juhul võib kasutada kahte erinevat toodet - öösel kortsudevastast kreemi, päeval aga niisutavat ja kaitsvat kreemi.
«Tegelikult on tootele alati peale kirjutatud, millise probleemi puhul see sobib. Müügil on ka palju tooteid, mis võitlevad kõigi kolme probleemi vastu korraga - tursed, kortsukesed, tumedad varjud. Ka on toodetele peale kirjutatud vanuseline sihtgrupp,» ütles Priimak.
Turseid põhjustab kosmeetiku sõnul vedeliku kogunemine silmaalusesse nahka. Seda soodustab väsimus, liigne magamine, vedelike liigne tarbimine õhtul, alkohol ning ka liiga rasvaste või liiga suures koguses nahahooldustoodete kasutamine silmapiirkonnas; samuti ka südame- või neeruhaigused.