/nginx/o/2018/08/31/11333950t1hf063.jpg)
/nginx/o/2019/08/22/12489500t1ha552.jpg)
Kui oled inimene, kes vahetevahel endalt valjuhäälselt nõu küsib või oma ostunimekirja kõvasti ette loeb, pole põhjust muretseda. Eksperdid kinnitavad, et iseendaga rääkimine on lausa tervislik.
Kas iseendaga rääkimine on normaalne?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühholoog Jeannette R. Bergfeld kinnitab, et iseendaga rääkimine on väga levinud ja täiesti normaalne. Enamasti hakkame iseendaga rääkima teatud emotsioonide mõjul, näiteks kui oleme vihased, närvilised, ärevil või üritame keskenduda.
Psühholoog Heather Stevenson sõnab, et iseendaga rääkimine võib olla hea viis enda rahustamiseks, kui oled hirmul või stressis. «Teeme seda tavaliselt hirmutavates või stressirohketes situatsioonides, kui kinnitame endale, et kõik saab korda.»
Iseendaga rääkimine võib kasuks tulla ka probleemide lahendamisel teiste inimestega. Näiteks, kui tahad midagi olulist öelda oma ülemusele või kaaslasele, on hea seda esmalt iseendaga vesteldes harjutada, et rahustada närve ja koguda enesekindlust. Lisaks aitab kõva häälega mõtetest rääkimine ka iseennast paremini mõista, kui on vaja teha suuri otsuseid.
Küll aga tuleb meeles pidada, et on suur erinevus, kas iseendaga rääkimine on tervislik või on tegemist haigusliku nähtusega. Sümptomitega inimesed kaovad enamasti oma maailma ja ei suuda säilitada kontakti enda kõrval seisvate inimestega, kirjutab PureWow.
Üldjuhul on iseendaga rääkimine aga kaval tehnika, mida paljud terapeudid oma patsientidele soovitavad, et lahendada probleeme ja muresid. Oluline on aga ära tunda, millal iseendaga rääkimine muutub ohtlikuks ja sisemine kriitik liiga jõuliselt esile tungib.