Kas unistamine on haiguslik?

Foto: SCANPIX

Unistamisel on halb kuulsus, kirjutas doktor Scott Barry Kaufman portaalis psychologytoday.com. Paraku näitab ka uus uuring, et inimestel, kes kalduvad fantaseerima, võib avalduda psüühikahäireid. 

Parimal juhul peetakse unistajaid laiskadeks, halvimal juhul koheldakse neid kui vaimuhaigeid. Sigmund Freud kutsus unistajaid lapselikuks ja neurootiliseks, kuuekümnendatel hoiatasid käsiraamatud õpetajaid, et õpilaste unistamine võib kaasa tuua psühhoosi.

Eric Klinger viis oma meeskonnaga läbi mitmeid teste ja uuris tavapärast «fantaseerimisele kalduvust», unistamise stiili, ebanormaalset kogemuste tajumist ja vaimuhaiguste esinemist.

Tuli välja, et see, kuidas varem «fantaseerimisele kalduvust» käsitleti, ei ole tegelikult ühedimensiooniline, vaid hõlmab endas mitut dimensiooni.

Esimene osa kajastab eredaid ja mõjukaid vaimseid kujutisi, fantaasia ja reaalsuse õrna piiri ja parapsühholoogilisi tõekspidamisi. Seda osa seostati varem (kuigi nõrgalt) pea iga psühhopatoloogilise tüübiga.

Teise osaga (kujutlusvõime ja unistamise nautimisega) aga psüühikahäiretel enamasti seost ei ole. Seega jõudsid teadlased järeldusele, et termin «kalduvus fantaseerimisele» on eksitav, kui uuritakse fantaasia ja patoloogia seoseid.

Samuti avastati, et iseloom mängib siin suurt rolli. «Unistajaid iseloomustavad erinevad unistamise stiilid. Inimestel, kes unistavad rohkem kui teised, aga positiivse tooniga, esineb vähem psüühikahäireid kui neil, kes fantaseerivad vähem, aga negatiivse tooniga,» selgitas Jerome L. Singer.

Professor Singer on pea kogu oma karjääri püüdnud kaitsta unistamise loomulikkust ja tõestada selle positiivset mõju. Ta loodab, et tulevikus suudetakse unistamisesse ja kujutlusvõimesse suhtuda erapooletult ning et tähelepanu pööratakse rohkem ka selle positiivsele mõjule.