Lugeja kirjutab: 3 anekdooti mürgitatud maasikatest elust enesest
11. juuli 2019, 15:29
Kuidas tekivad uued naljad ja anekdoodid? Elust enesest vist enamasti. Mingi sündmus annab algtõuke ja siis suust suhu edasiräägituna saavad muudkui vinti juurde. Mõned neist toob meile välja meie püsikirjasaatja Franz K.
Turul kõlas Mikk Mikiveri häälega: «Paus 15 minutit!» Plats löödi puhtaks muidumeestest – nagu Nolani filmimine Lasnamäe kanalis – sest saabusid rekad eesti maasikatega. Loomulikult otse lõunapoolsetest vennasvabariikidest.
***
Maasikahooaeg algas. Käis kord mees turul maasikaid ostmas ja oli väga rahul maasikamüüja suhtumisega: see oli toonud verinoore peretütre maasikaid degusteerima, et ikka klient rahul oleks ja kahtlusi ei tekiks. Maasika valis letilt välja ostja ja ulatas siis maasikamaitsja-beibele ja see siis rõõmsalt naeratades võttis selle huulte vahele, hammusta oma valgete hammastega puruks ja oma kaunil kaelal toimunud jõnksatusega teada andis, et selle alla neelas. Kliendid rahul, sest kes see siis oma lapsele mürgitatud maasikaid annaks!?
Maasikahooaeg lõppes. Üle hulga aja oli mees jälle turul, et viimaseid maasikaid saada. Ta oli tohutult pettunud, kui sama maasikamüüja oli Mari asemele – mees oli kõrvalt kuulnud, kui teda nimepidi nimetati – leti taha maasikate puhtust tõestama pannud mingi vanamuti. Mees tahtis joonelt ringi pöörata ja lahkuda, kuid siiski küsis kortsus vanamutilt: «Ei tea, kas Mari ka veel siia turule tagasi tuleb?»
«Mina olengi Mari!» kõlas vastuseks.
***
Maasikamüüja-pere ilmub müügipunkti punaste ja paistes nägudega ning okseste pruntis huultega. Nii isa, ema, kui ka lapsed. Kui küsitakse, mis juhtus, siis pereisa vastab: «Võimatu on siin banaanijas ettevõtlusega tegeleda. Riik nöögib ja töötajaid tuleb kuskilt kolmandatest riikidest sisse vedada! Need ei oska ju keelt. Ma panin selged sildid põllule «For sale / to the market!» ja pisike eraldi lapike «Home/ family / kids!». Need kuradid ei saanud ikka aru ja lasid sama pritsiga kõik üle!»