Millise kihelkonna rahvarõivad on kõige ilusamad?

Tikitud tanud ja lintidega pärjad. Kuidas naisterahvad Eestis pead katsid, on ühtaegu nii kunstivorm kui ka moekeel – igal asjal on sõnum, tanu või pärja kandmine näitas nii staatust kui ka perekonnaseisu. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Laulu- ja tantsupidu toob kokku maailma kauneimad rahvarõivad üle kogu Eestimaa.

Laulu- ja tantsupidu «Minu arm» on pidu kõigile meeltele. Kes laulab, kes kuulab, kes tantsib, kes elab kaasa. Omasid liitvast ühtsustundest saame kõik osa. Meil on, mida tähistada ja mille üle uhke olla, ka pärismusmoe poolest: ainulaadne maitse ja meistrioskused. Raske uskuda, et sellisele tillukesel maalapikesele on ära mahtunud nii palju omanäolisi rahvarõivaid. Iga kant ja kihelkond on tavasid ja traditsioone tihedasti täis tikitud. Ja kogu see ilu ja ajalugu tuleb tantsustaadionil ja laulukaare all kokku. Ainult vaata ja vaimustu! Arter püüdis kinni hulga tõeliselt stiilseid pidulisi, loe lugu lõpuni ja saad kogu sellest ilust osa.

MUSTJALA Jaanika Liiu, 2.-3.klassi liigijuhi assistent.«Õpetan tantsuansamblis Sõleke. Mul endal Saaremaa juured puuduvad, aga olen eluaeg tahtnud just selle kandi rahvarõivaid, see oli mu suur unistus. Ja nagu näed – unistused ikka täituvad! Need riided on hästi toredat teed pidi minuni jõudnud, kuid jätan selle saladuseks.» Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Rahvarõivaste kandmine pole sama, mis lihtsalt ilusate riiete selgapanemine. See on otsesõnu traditsioonide edasikandmine.

«Vanasti oli nii, et kui tüdruk sai kuusteist, läks palmik pähe, esimesed rõhud võis ka saada. Meheleminekuga sai tanu pähe,» selgitab Helle-Mare Kõmmus Hiiumaa tavasid. «Rahvarõivaste juurde kuuluvad asjad on sellised kallisasjad, mis tulevad elu jooksul ja mida hoitakse hoolega. Need pärandatakse sulle või saad ise need kokku kogutud, et siis omakorda edasi pärandada. Ja ega kõike ei kantud ainult ilu pärast – eks nad näitasid natuke rikkust ka.»

Rahvarõivakomplekt pole ka midagi vähemat kui varandus. Täna on see justkui investeering eestlaseks olemisse ja kestvusse. Kogusid ju esiemad oma asju pikkade aastate jooksul, lisasid jõudumööda ehteid ja muid elemente, ning täna tehakse samaviisi. Paljudes peredes on tänaseni imeilusa tavana au sees rahvarõivaste kinkimine lastele kõigiks suurteks elusündmusteks, eseme haaval. «Osa sain koolilõpuks, tanu ja põll tulid pulmadeks,» sõnab Heleri Kängsepp, kelle pere jätkab samuti seda kena tava. «Minu rahvarõivad on vanemate kingitus.»

PÜHALEPA, HIIU, EMMASTE  Tiina Kaev, võimlemisrühmade liigijuhi assistent.«Minu hoole all on võimlejad ja ise olen nelja rühma juhendaja. Juured on mul mööda Hiiumaad laiali, aga sündinud-kasvanud olen Pühalepa kandis, kus praegugi elan. Uhkus ja au siin komplekti küljes on pikkade aastatega kogunenud. Riided on tädi õmmeldud, ehted on lähedased kinkinud.»Raun Zubko, S4 segarühmade liigijuht.«Hiiumaa mehe rõivad – meesterahvaste puhul ongi see üldine kõige täpsem. Kui naiste rõivad olid edevamad ja iga kant pidi ikka omamoodi triibu tegema, siis meestel oli oluline lihtsalt rõivad selga saada.»Helle-Mare Kõmmus, S4 segarühmade liigijuhi assistent.«Olen tantsupeo lavastusgrupi liige, Hiiu maakonna kuraator ning kahe tantsurühma juhendaja. Meil on naisrühm Kohvilähkrid ja segarühm Taidelaid. Eks see rahvatantsu- ja rahvarõivaarmastus on kasvanud ajaga – hiidlane kannab ikka oma riiet. Kui võrrelda esimesi pidusid ja tänast, siis täna olen palju rikkam ja rikkalikum. Detaile korjad ajaga. Olen ise Emmastest pärit juurikat pidi ja ema käest pärandina saadud rõhud on puusal.» Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Oma hinnata, hoida ja alles hoida – seda eestlased oskavad.

Millise kihelkonna rahvarõivad on kõige ilusamad?