Külas lõunanaabritel: õigel latgalil on leib ja heeringas alati laual

Janis Krivtežs, Latgolys šmakovka pealik ütleb, et tema juba veini ei joo: «Ainult kanged napsud! Mõnikord ostan õlut, aga kallist!» Foto: Arita Bērziņa

Muistne Ida-Läti piirkond Latgale pakub värskendavaid elamusi nii maitse- kui ka muudele meeltele. Kõige eredama elamuse pakuvad aga kohalikud elanikud, kes võivad lakkamatult lugusid vesta ning oma toidu ja šmakovka, kohaliku puskariga, tuju kõrgel hoida. Kui ainult ise vastu pead.

Latgale hõlmab ligi veerandi Läti territooriumist ja siin elab ka veerand kogu Läti elanikkonnast — venelased, valgevenelased, poolakad, leedulased, ukrainlased, juudid, tatarlased ja mustlased. Lätlasi on väga vähe ja latgaleid, kes kõnelevad latgali keelt ehk latgale murret, vaid ligi 150 000. Erinevalt peamiselt luterlikust Lätist on Latgale valitsev religioon katoliiklus. Tänu sellele on siin ka teistsugune vaimsus kui mujal Lätis ja latgalite traditsioonid au sees. Latgale koosneb Balvi, Daugavpilsi, Krāslava, Ludza, Preili ja Rēzekne piirkonnast ning siin asuvad ühed Läti suurimad linnad — Daugavpils ja Rēzekne.

Seiklusrikas reis latgalite maale läheb lahti Riia lennujaamast, kuhu on vastu tulnud Läti investeerimis- ja arenguagentuuri LIAA esindaja Arita Bērziņa. Jaamas ootab ka türkiissinine Mercedese buss, mis – nagu hilisema reisi ajal selgub – paneb nii mõnegi teelise korduvalt palvetama, et ei peaks masinat oma kätega edasi lükkama.