/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2019/06/22/12290833t1hfd80.jpg)
Ellu sallide rajaja Helen Vaks ärgitab laulu- ja tantsupeol ehtima end sõbaga, mis on Eesti pärimuse kohaselt pidulike riiete juures kohustuslik rõivaese.
Moesoovitus laulu- ja tantsupeoks: see on kohustuslik rõivaese, mis käib iga piduliku riide juurde!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Laulu- ja tantsupidu on üks nendest pidusid, kus on au sees rahvarõivaid kanda,» ütleb Vaks. «Nii nagu meie esiemad seda tegid.»
Ellu sallide laulu- ja tantsupeo juubeli auks kootud sõba muster pärineb Lõuna-Eestist, kus sai alguse ka laulupidude traditsioon. Valevad õlakatted olid seal kandis kasutusel juba väga ammustel aegadel ning kootud eriti rikkalike arhailiste võtetega.
/nginx/o/2019/07/02/12319354t1h7c9b.jpg)
«Karksi sõba kõneleb sama mustrikeelt,» selgitab Vaks. «Üleviskerätti on kootud nii muistseid sümboleid kui kauneid taimeornamente eelmistest sajanditest. Peamiseks inspiratsiooniks oli Karksi puusapõll.»
«Üleviskerätti ehk sõba peeti rahvariiete hinnatuimaks osaks,» avab Vaks veelgi selle kandmise traditsioone. «Väärtusliku rõivaeseme tegemine nõudis teiste riietega võrreldes märksa rohkem vilumust. Seetõttu hoiti neid väga ja pärandati põlvest põlve edasi, samuti nagu nende kudumise oskusedki.»