/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/07/01/12315800t1hc744.jpg)
Miks on ühed inimesed elu lõpuni truud ja teiste elu pikitud patukeste ja kõrvalehüpetega? Ameeriklaste uuring väidab, et selle taga on kaks virgatsainet ajus!
Uuring paljastab: miks tehakse kõrvalehüppeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik inimesed loodavad leida igavest armastust inimesega, kellega saadakse koos vanaks ja jäädakse elu lõpuni kokku ... Paljad numbrid räägivad aga teist keelt: väljaande Journal of Marital and Family Therapy küsitlusest selgus, et 57 protsenti kõigist meestest ja 54 protsenti kõigist küsitletud naistest on vähemalt korra oma elus petnud. Seega on kõrvalehüpped palju rohkem levinud, kui enamik inimesi arvab. Miks ei suuda inimesed truud olla?
Asi on peas
Ameeriklaste uuringu kohaselt on põhjuseks ajus toimuvad keemilised protsessid: katseisikud, kellel oli «preemia-»virgatsaine dopamiin D4 retseptorid eriti selgelt väljakujunenud, olid ka statistiliselt palju tõenäolisemad abielurikkujad. See grupp oli osaliselt täiesti sõltuvuses sellest, et järjekordne uus partner oleks «kõrval» ning riskis seetõttu ka päris tublisti.
Teine tegur, mis selgus ühest Soome uuringust, on hormoon vasopressiin, mis vallandub pärast vahekorda ja loob ajus sügava sideme partneriga. Mõnedel inimestel vallandub seda hormooni siiski nii väikestes kogustes, et need inimesed ei tunne ka pärast elu parimat seksi mingit erilist sidet teise inimese kehaga nende kõrval ja mõtlevad endiselt «jahile».
Virgatsained ja hormoonid: kas pelk vabandus?
Teisisõnu on kliinilisest vaatepunktist kalduvus kõrvalehüpetele vaid geneetikaküsimus. Kas aga kõike saab sellele taandada, on siiski küsitav. On ju teisigi olulisi tegureid, mis mängivad suhtes olulist rolli, eelkõige partnerite omavaheline suhtlemine ja käitumine.
Allikas: Brigitte