Uuring: kas tätoveeringud tugevdavad immuunsüsteemi?

Foto: Wellington Cunha / Pexels

Kes otsustab tätoveeringu kasuks, teab: see jääb igaveseks. Alabama ülikooli teadlased uurisid aga, millist mõju avaldab tätoveerimine kehale. 

Tätoveerimise puhul on üks tähtsamaid asju, et värvid, mis torgitakse naha alla, oleksid mürgivabad, ja nõelad hügieeniliselt laitmatud. Kuidas aga mõjub tätoveering kehale? Alabama ülikooli teadlased avastasid üllatusega, et tätoveeringud tugevdavad immuunsüsteemi, kirjutab Maennersache.

Selle väljaselgitamiseks analüüsisid teadlased katsealuste süljeproove (24 naist ja 5 meest vanuses 18 kuni 47 eluaastat).  Tätoveeritud inimeste süljes esines suuremas koguses antikeha immuunglobuliin A-d (IgA). 

Immuunglobuliinid, IgA-d on meie immuunsüsteemi plasmavalgud, mis loovad limaskestal omamoodi tõkke viiruste, bakterite ja muude pahalaste vastu, neutraliseerides erinevaid mürke. IgA moodustatakse plasmarakkudes, valgetes verelibledes.

Kui me oleme haiged, siis keha IgA-toodang suureneb, et võidelda pisikute vastu. Kui keha toodab neid antikehi liiga vähe, siis võivad olla tagajärgedeks astma ja allergiad. 

Milline on immuunglobuliini ja tätoveeringute suhe?

Esimesel tätoveerimisel, nagu leidsid teadlased, langes keha  IgA-toodang. Põhjuseks peetakse seda, et esimese tätoveeringu tegemisel tõuseb stressitase. 

Hoopis teisiti on lood teise tätoveeringuga — nüüd reageerib keha nõelatorgetele juba rahulikult ja ühtlasi kasvab antikehade toodang. 

Teadlaste järeldavad, et esimese tätoveeringuga muutub keha immuunsüsteem nõrgemaks, kuid iga järgmine ainult tugevdab seda.  Üheks põhjuseks peetakse nahavigastust: keha proovib seda parandada ja toodab seepärast rohkem antikehi.