Võib tulla üllatusena, et pähklite ja seemnete ebapiisav tarbimine on tervisele suisa ohtlik. Ülemaailmne haiguste, vigastuste ja riskitegurite koormuse uuring näitas, et 2016. aastal suri maailmas 2,16 miljonit inimest, sest nad ei söönud piisavalt pähkleid ega seemneid.
Ka Eesti inimesed söövad neid liiga vähe, mida näitavad Tervise Arengu Instituudi läbiviidud rahvastiku toitumise uuringud. Positiivsete tervisemõjude saamiseks võiks päevas tarbida vähemalt 30 grammi pähkleid-seemneid, aga Eesti inimesed tarbivad neid ainult umbes 6 g päevas.
Kuigi 30 grammi pähklite snäkina söömine pole eriti keeruline, ei pruugi kõigile see alati meelde tulla või meele järele olla. Siit leiad mõned kavalad nipid, kuidas rohkem pähkleid ja seemneid tarbida.
Veganitele on see nipp juba tuttav, et pähklitest ja seemnetest tehtud kastmed asendavad pastaroogades lehmapiimast tehtud koort. Mõnusalt kreemise ja mahedamaitselise kastme saab näiteks India pähklitest või päevalilleseemnetest. Olenevalt sellest, kui paksu kastet soovid, blenderda üks osa pähkleid-seemneid ja üks kuni kaks osa vett ning lisa meelepäraseid maitseaineid. Ja kaste ongi vaid mõne minutiga valmis! India pähklid on piisavalt pehmed, nii et korraliku blenderi olemasolul ei pea kreemise kastme saamiseks neid eelnevalt isegi leotama. Kastet saab kasutada näiteks pasta- ja riisiroogades või ka tatra sees.
Mujal maailmas tuntud maapähklivõi hakkab ka Eestis lõpuks kanda kinnitama ning poodides on nende valik eeskujulik. Ka mandlivõid võib juba poelettidel kohata. Neid saab lihtsalt leivale-saiale määrida. Maapähklivõi sobib edukalt näiteks aasiapärastesse nuudliroogadesse ja aafrikapärastesse suppidesse. Pähklivõisid võib pisut lahjendades ja maiseaineid lisades samuti kastmetena kasutada. Hea kastme saab ka seesamiseemnepastast ehk tahiinist. Selleks sega tahiini natukese vee ja sidrunimahlaga. See sobib eriti hästi igasuguste vrappide juurde lisandiks. Ja ära unusta hummust süüa, sest seal on kaks ühes – kasulikud seesamiseemned ja kikerherned!