Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Uuring: miks ei peaks nädalavahetuseks plaane tegema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: ELEVATE / Pexels

Vabast ajast tuleks justkui viimast võtta. Paljudel aga kipub seejuures rõõm eeldatavatest lemmiktegevustest ära kaduma. Teadlased uurisid seda nähtust.

Hommikul saad sõbrannadega kokku, et minna brunch'ile, pärastlõunal ootavad ämm ja äi ning õhtul veel kino koos kallimaga: nädalavahetus on igasuguste käikude ja tegevustega, milleks nädala sees polnud aega, pilgeni sisustatud. Teadlased aga ütlevad, et selline plaanimine pole sugugi kõige parem, kirjutab Freundin

Plaanivabalt läbi nädalavahetuse

Ohio ülikooli teadlased Ameerikas tegid uuringu jaoks 13 eksperimenti ja avaldasid tulemused väljaandes Journal of Marketing Research.

Katsetes oli teemaks tegevuste spontaanne või plaanitud tegemine. Näiteks pidid osavõtjad sõpradega spontaanselt kohvi jooma minema või kavandama kokkusaamise juba paar päeva ette. Teadlased analüüsisid, kuidas osalised neid tegevusi tajusid. 

Põnev tulemus: need osalejad, kes eelnevalt oma kokkusaamised kokku leppisid, tundsid tegevusest endast vähem rõõmu kui need inimesed, kes kohtusid spontaanselt. Iseenesest lõõgastavaid tegevusi, mida fikseeriti kellaaja ja kuupäevaga, peeti tüütuks ja väsitavaks ning neid nähti rohkem kohustuse ja tööna. Ka osalised rõõmustasid enne eelseisvat kohtumist vähem. 

Vali kuldne kesktee!

Seega röövivad liigsed plaanid rõõmu, ilma plaanideta ei saa aga paljud üldse hakkama, eriti kui asi puudutab nädalavahetust. Mõlema äärmuse vahel võib valida kesktee: tee üldisemaid plaane. Plaani ühine õhtusöök, aga ära pane veel restorani paika või lepi kellegagi kohviaeg kokku, aga otsustage spontaanselt, kas teete seda pigem laupäeval või pühapäeval. Nii jääb põnevus alles ja kokkulepitud kohtumine ei tekita kohustuslikku töökohtumise tunnet. 

Tagasi üles