Karl-Christoph Rebane: säravaid tähti ei tohi konidena kustutada

Karl Christoph Rebase “Am I a Joke to You“ – karm elukogemus moekeelde tõlgituna raputas publikut hingepõhjani ja lummas ka rahvusvahelisi moeeksperte. Foto: Sadu-Triste Juurikas

Eesti moeareenile on ilutulestikuna lennanud uus särav täht - Karl Christoph Rebane. Kuid sätenduse ja massiivsete vormide varjus peitub erk kunstnikuhing. Äsja rabas moetalent rahvusvahelisi moeeksperte, võitis Estonian Fashioni festivali ning teenis välja võimaluse esindada Eestit Kiievis konkursil International Young Designers Contest. Arter tegi talendiga lähemalt tutvust. Loe ja mõistad, milles peitub tema plahvatusliku edu saladus.

Mis sind moemaailmas tõmbas, et tahad just selle kunstiga tegeleda?

Enamik mulle ihaldusväärsetest karjääriideedest on terve elu ringelnud aianduse või kunsti ümber. Mis mind aga kunstist eemal hoidis, oli jutt, et see ei toida ära, tee midagi, mis ikka raha ka tooks. Aga kui keegi on loodud tegelema kunstiga, siis ühel või teisel viisil jõuab ta selleni. Alustasin lühifilmide ja luulega, kuid tundsin, et vajan suuremat väljakutset, mingit vormi, mida pole võimalik n-ö selgeks õppida, mis on igaveses muutumises. Mood oli uitmõte, millest sai kinnisideeks. Joonistasin 6–7-aastaselt kleite, 12 aastat hiljem kandideerisin EKAsse moedisaini ja foto erialadele ja sain rohelise tule mõlemalt. Tõenäoliselt oleksin valinud foto, kui Piret Puppart poleks intervjuul öelnud õigeid sõnu õigel ajal – julgen väita, et just tema on suuresti süüdi selles, et minust sai moedisainer.

Karl-Christoph Rebane oma kollektsiooniga. Foto: Anneliis Reili

Milline on värske kollektsiooni lugu, mida vaatajale jutustad?

Toon vaatajani oma kogemuse Eesti kaitseväega: kuidas mind kahe aasta jooksul väntsutati psühhiaatrite ja psühholoogide vahet. Aga iga poiss pole loodud kahurilihaks. «Am I a joke to you» on karje vabaduse nimel, võitlus vabalt hingamiseks – poistele, kes säravad kui tähed, kuid keda kustutatakse konidena. Selleks et riigipühade ajal tankide alla jäänud emotsioonides ja õnnetus konfetis marssida. Neile, kes ei ole standardsed halli-massi-täited.

Kõik poisid ei ole mõeldud sõjaväkke – võiksime vähem kulutada kaitseväega seotud riigiraha minusugustele, kes ka sõjaolukorras ei haara relva, ning tunnustada enam inimesi, kes patriootlikult lausa tahavad marssida kaitseväe ridades.

Enamiku komplekte olen loonud oma autoritehnikas, kus liidan materjale, mida tuleks rohkem taaskasutada: konfetti ning üleüldine plast, mida sulatan toorpuuvilla baasile. Säravalt silmapaistvaid komplekte saadavad veel enam silmapaistvad peenisekujulised vööd ning «läbipekstud» poisid.

Mis on suurim viga, mida inimesed teevad riietuses?

Kantakse vale suurusega riideid! Olen suur oversized ja ultra-skinny fänn, meeldib ka mugavasti istuv riie. Enim häirib vale istuvus või halb stiliseering. Kõige kurvem on aga see, kui ei osata enda valitud riideid enesekindlalt välja kanda.