Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Puhta koduga inimeste 3 saladust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Nathan Cowley / Pexels

Selliseid inimesi leidub tõepoolest. Ükskõik, kas lähed kutse peale või sajad ootamatult sisse — nende kodu on alati puhas ja korras. Mida nad teevad teisiti? 

Puhtusest kiiskavates kodudes on kasutuses kolm põhimõtet

1. Puhasta vahepeal ja osaliselt, mitte kõike korraga

Mis on lihtsam? Kas pärast keetmist kiiresti korra üle pliidi ja tööpinna puhtaks tõmmata või alles paar päeva hiljem, kui kõik on kõvasti pliidi küljes kinni? Selge, et enamikul ei ole tahtmist pärast söögitegu ja mõnusat õhtusööki enam hilisel tunnil pliidi ääres rabada, kuid kui endale veidi aru anda, siis mida kauem kogu kraam seisma jätta, seda raskemaks muutub puhastamise. Seda nähtust nimetatakse prokrastinatsiooniks ehk viivitamiseks kui lükatakse tüütud ülesanded endast üha kaugemale, kuni lõpuks ei saa enam kuidagi. Pesemata nõud, pesumäed ja muud kuhjunud majapidamistööd tekitavad lõpuks lootusetu tunde meeletu töökoorma ees. Sama kehtib ka asjade suhtes, millel on oma kindel koht. Nii et aja asjad korda nagu möödaminnes. 

2. Rohkem asju = rohkem asju, mida tuleb puhastada

Seda võib sõna-sõnalt võtta, sest kui sul on rohkem kraami, siis tuleb neid ka rohkem koristada, ära panna ja puhastada. Eriti just köögitarvikud, mida pole kappi ladustatud, koguvad tolmu ja rasvapritsmeid. Sama asi on ka mööbliga. Tasub teravdada oma kriitilist meelt ja küsida, mida mul tegelikult on vaja ja mis ei lase mul tuba korras ja puhtana hoida.     

3. Väike «silmamoondus» on lubatud 

Ka superkorralikud inimesed ei tee kõike alati täiuslikult, aga nad suudavad alati illusiooni luua, et neil on kõik kõige paremas korras ja puhas. Nimelt oskavad nad tähelepanu fookustada nendele ruumidele ja nurkadele, mis on tähtsad, ja keskenduda suurele tervikule. Seega kui sul tekib küsimus, millest ma küll peale peaksin hakkama, tuleks esmalt üldse ruumist välja minema ja hetkeks silmad kinni panna. Siis minna uuesti ruumi, nüüd juba silmad lahti, ning pöörata tähelepanu, millele su pilk esimesena läheb. Tõenäoliselt mitte diivani alla, vaid peale. Mitte raamaturiiuli peale, vaid sellele, mis riiulis on. Tegelegi kõigepealt nende pindadega, kuhu esimesena näeb ja mis silma torkab. Kui siis veel aega üle jääb, tegele juba nende asjadega, mis otseselt silma ei karga, aga võiks ka korras olla. 

Allikas: Freundin

Tagasi üles