Iga päev saab häirekeskus keskmiselt 30 lähisuhtevägivalla appikutset. Häirekeskuse Põhja üksuse juht Anne-Liis Taalmanni sõnul on tegu raske, kuid tänuväärse tööga, mis näitab Eesti elu traagilisemat poolt. Vaatamata karastatud vaimule tuleb ette neid kõnesid, mis mällu sööbivad.

Väike laps helistas ja ütles, et ta ei ole täna öösel maganud. Kui küsiti, et miks sa ei ole maganud, siis ta vastas, et ta valvas oma ema. Miks sa oma ema valvasid? «Sest mu isa ütles, et võtab kirve ja lööb ema maha.»

Me teame, et koduseinte vahel toimub palju jõhkraid asju ning sageli on ohvritel väga raske, ehk isegi võimatu abi paluda. Kui kõne tegemiseni jõutakse, siis on enamasti on kõne taga suur eneseületus ja risk. Kuidas sellisel juhul telefoni teel abipalujat juhendada?

Ega selliste kõnede puhul, kus just praegu nüüd asi toimub, ega seal väga juhendamiseks võimalust ei olegi. Tuleb väga ruttu selgeks teha, kuhu abi vaja, millist abi on vaja saata. Anname kinnituse, et saime info kätte ning abi on teel ja rahustame nii palju, kui võimalik. On olukordki, kus meil on vaja helistajat juhendada, et ta ohutusse kohta hoiaks. Näiteks kui laps helistab ja näeb pealt, et vanemad omavahel tülitsevad.

Kommentaarid (1)
Copy