Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Lugeja kirjutab: õnnetu armastus ohustas rikkuda terve elu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Getter Lukjanov
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Vaid viis aastat tagasi oli lugeja Anna (nimi muudetud) valmis siduma end mehega, kes tundus olevat tema ideaal. Tegelikult kujunes suhe aga üheks pikaks õudusunenäoks, kust pääsemine nõudis palju julgust.

Gümnaasium oli lõppemas, eksamid tulemas ning tüdrukud oma ideaalmehi otsimas. Paljud Anna sõbrannad leidsid endale stabiilsemad suhted, mis pani tedagi üha rohkem ideaalse mehe otsingutele mõtlema.

«Mul polnudki tolleks ajaks ühtegi suhet üle kolme kuu kestnud, olin veel noor, koolis üks headest ja taibukatest õppijatest ja kahjuks väga naiivne. Salaja unistasin ikka sellest härra Õigest, kellega romantiliste filmide kombel koos elu jagada,» tunnistas Anna ning lisas, et unistas roosidest, ilusatest sõnumitest ja inimesest, kellega koos õhtuti telerit vaadata ja päeval maailma avastada.

«Korraga see hetk tuli. Tutvusin toreda noormehega, kes elas tol ajal juba enda korteris. Tal oli kena auto ning rääkis mitmeid võõrkeeli, oli töökas ja õpihimuline. Minu hämming oli nii suur. Kas tõesti nii noorena saab olla nii edukas ja tark?» küsis neiu endalt imestusega.

Halvad eksamitulemused

Nad hakkasid päevast päeva järjest rohkem koos aega veetma. Eksamiteks ei jõudnud tüdruk palju õppida, sest hoopis parem oli uue peikaga voodis telerit vaadata ja õhtuti veini juua.

«Tuli esimene eksam ja selle tulemus – 57 punkti - oli isegi üsna hea. Lähenes järgmine eksam, kahjuks ei jõudnud konsultatsioonidessegi, sest panime peikaga äratuskella kogu aeg kinni...,» seletas Anna, kes piinlikkusega ütles oma teise eksami tulemuse – vaid 24 punkti.

«Kui olime kutiga kaks kuud päevast päeva koos olnud, hakkasin sõbrannadest puudust tundma. Kahjuks nendega aga suhelda ei saanud, sest mehe armukadedusel polnud piire. Mõtlesin, et see ongi õige armastus ja et suhtes peabki paljust loobuba.» Seetõttu otsustas ta loobuda sõbrannadega suhtlemisest.

Edasi tekkisid probleemid vanematega. «Ööbisin harva kodus ning mida aeg edasi, seda vähem jõudsin päevalgi koju. Kui peale järgmist tüli vanematega pakkus poiss välja, et võiksin tema juurde kolida, nõustusin ma sellega kohe,» rääkis Anna. Ta rõõmustas, sest nüüd sai kallimaga veel rohkem koos olla.

Sekretäriks hakata ei lubatud

Pärast kokkukolimist katkes Anna suhtlus perega täielikult. Ka kooselu muutus järjest hullemaks - neil polnud raha, mille eest elada, tüdrukul polnud sõbrannasid, kellele toetuda ja ka edasiõppimisele polnud ta mõelnud.

«Otsustasin siiski kandideerida sekretäri kohale ning teha sisseastumiskatsed Mainori kõrgkooli ärijuhtimisse. Kui mees sellest teada sai, muutusid meievahelised suhted vägagi pingeliseks, sest tema arvates olid kõik sekretärid enda ülemuste armukesed.» Nii jäid katki õppimis-ja tööplaanid antud vallas.

Ka mees ise ei õppinud enam, sest kukkus koolist välja. «Seepärast otsustasin mitmest kohast SMS-laenu võtta, et meil millestki elada oleks. Mõne aja pärast hakkas ta usaldamatuse tõttu lugema mu MSN-logisid ja uurima telefoni, vastama mu kõnedele esimesena ja kellaajaliselt mu tegemistest aru pärima.»

Välismaal elamine ei toonud muutust

Ühel õhtul pettis mees aga ise Annat, millest too sai sõprade kaudu teada. «Muidugi andsin ma talle mõne pisara poetamise eest kõik andeks. Pärast seda kolisime välismaale, kus oli ka tema ülejäänud pere,» ütles naine ning tunnistas, et oli tol ajal endiselt armunud. Ta arvas, et selline ongi üks kooselu – ei ole halba ilma heata.

«Temaga koos oli ju siiski hea olla ning kujutasin reaalselt meie tulevikku koos ette. Välismaal istus tema pidevalt netis, mul polnud seal sõpru ega tegevust. Nii kannatasin mitmeid kuid, kui tulime lõpuks Eestisse külla.»

Üheskoos mindi Anna parima sõbranna sünnipäevale, kus neiu rääkis sõbranna isaga juttu. Selle peale armukade mees aga vihastus ning tüli käigus läks ta naisele kallale. «Pärast seda vandusin endale, et selle suhtega on kõik, kuid ta hakkas nutma ning andestasin taas. Läksime tagasi välismaale, kus jätkus sama elu. Muidugi mu SMS-laenud olid vahepeal maksmata ja kasvanud suureks.»

Perekond ja sõbrad andestasid

Ühel hetkel, mil koos oli oldud juba enam kui aasta, otsustas Anna oma armastatu telefoni ja MSN-logisid uurida. «Avastasin tema telefonist hulgaliselt paljaste naiste pilte, internetis käis ta palju erinevatel porno- ja suhtelehekülgedel ning tagatipuks sattusin peale ka mitmetele kuulutustele, kus ta pakkus end armukeseks,» rääkis Anna kurvastusega oma avastustest. Lisaks muude asjade seas oli seal ka inkassoteateid mitmekümnete tuhandete kroonide ulatuses.

«Pakkisin päeva pealt asjad ja sõitsin tagasi koju, kus mu pere mulle mu meeletud lollused andestas. Olukord läks veel hullemaks, kui sain arstilt teada, et mul oli paar nädalat tagasi rasedus katkenud...»

Siiski suutis Anna oma elu taas paremuse peale keerata – ta tegi lõpueksamid uuesti ning sai krediidifirmadega kokkulepetele. Nüüdseks on võlad vanemate abiga makstud ning sõprade usalduski tagasi võidetud.

«Nüüd, viis aastat hiljem, olles lõpetanud Tartu ülikooli väärika teaduskonna, mõtlen ma õudusega, mis oleks saanud, kui ma oleksin nii loll olnud ja talle veel kord andestanud ja temaga siiani koos olnud. Pole ju paljud naised nii tugevad...»

Kirjuta ja võida auhindu! Hea lugeja, kui Sul on mõnel olulisel teemal mõtteid, mida soovid teistega jagada, või on jutustada oma lugu, siis ootame seda aadressil naine@postimees.ee. Kirjutajaid premeerime erinevate iluauhindadega.

Tagasi üles