Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kõik, mida pead teadma puu- ja köögiviljade pesemisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

See, et puu- ja köögivilju tuleb enne söömist pesta, ei ole mingi uudis. Tuletame meelde lihtsad, kuid olulised asjad. 

Eelkõige tuleks puu- ja köögiviljade pesemisega hoolikas olla sellepärast, et paljud viljad on pritsitud erinevate pestitsiididega, mis ei mõju meie tervisele hästi. 

Toitumisspetsialist Karina Heinrich ütleb, et vilju tuleks pesta ka sellepärast, et kaitsta end toidumürgituse eest. Ameerika Ühendriikide Toidu- ja ravimiameti sõnul kannatavad iga aasta ligikaudu 48 miljonit inimest saastunud toidu söömise tagajärgede käes. «Eesmärk on pesta vilju piisavalt hästi, et eemaldada bakterid ja ennetada haigusi, nagu näiteks kolibaktereid,» sõnab Heinrich. 

Kõige parem aeg viljade pesemiseks on vahetult enne toiduvalmistamist. Igal juhul tasuks vältida viljade pesemist enne nende hoiustamist, sest see loob bakteritele ideaalse niiske kasvukeskkonna. 

Puu- ja köögivilju pestes tuleks alustada enda käte pesemisest, et mitte baktereid viljadele kanda. Pese vilju jooksva vee all ja hõõru kergelt käte vahel. Tugevama koorega vilju võib lausa harjaga hõõruda. Tähelepanu! Pestes ei tohiks kasutada väga kuuma vett, sest see aitab mikroorganismidel vilja sisemusse tungida, kirjutab HuffPost. 

Eriti hoolikalt tuleks pesta järgmisi vilju: maasikad, spinat, lehtkapsas, nektariinid, õunad, viinamarjad, virsikud, kirsid, pirnid, tomatid, seller ja kartulid, sest suure tõenäosusega on need pestitsiididega kokku puutunud. 

Tagasi üles