Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Loore Linnu elu mängureeglid. Kuidas ma vanast kolast lahti sain (ja 5 head põhjust, miks sinagi seda tegema peaks)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: CandyBox Images / PantherMedia / Scanpix

See teema on meil juba kõne all olnud. Koristamise võlu ja vaev. Võib ju öelda, et mingit võlu selles ei ole, aga – kui ikka tõsiselt ette võtad, siis võib tulemus üllatada.

Meil on olnud mitu kodu. Üks periood elus oli selline, et kolisime mõne aasta jooksul koguni mitu korda, no ei saanud kuidagi leitud seda õiget kodu. Just siis, kui saime end justkui paika ja olime just otsustanud, et nüüd küll oli viimane kord kolida, andis elu ette just sellise unistuste kodu, mis sundis jälle... kolima.

Meile tekkis laoruum, kuhu sai viidud palju üleliigset, mida ei tahtnud uude kohta kaasa võtta. Pealegi lahkusid vanema põlvkonna esindajad, kelle asjad liikusid sujuvalt järeltulijatele. Mõned neist olid ka emotsionaalselt tähtsad, igaühega oli seotud mingi lapsepõlvemälestus. Nii ei visanudki alalhoidlik inimene midagi ära, vaid talletas hoolega, sest mine tea, äkki läheb kellelgi kunagi vaja? Ja kuidas sa seda ikka ära viskad, täitsa terve asi ju. Põhjusi leidus.

Märksõnad

Tagasi üles