/nginx/o/2011/12/15/877034t1hfaa5.jpg)
Kuni kolmandik rasedustest lõppeb nurisünnitusega ning enamasti juhtub see esimesel kolmel kuul. Kuid mis nurisünnitust põhjustab?
Mis põhjustab surnult sündimist?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga 160 raseduse kohta on umbes üks surnult sündinud beebi, kirjutab healthland.time.com.
Ameerikas on umbes 26 000 lootesurma aastas. See number suureneb veelgi, kui võtta arvesse ka lapsed, kes surevad oma esimese eluaasta jooksul, näitas ajalehes Journal of the Americal Medical Associationis avaldatud uurimus.
«Mida hiljem beebi süda seisma jääb, seda raskem see vanematele on ja seda rohkem nad hakkavad iseend süüdistama,» ütles Utah' Meditsiinikooli spetsialist Bob Silver. «See on perekondadele emotsionalselt väga laastav.»
Silveri sõnul pole lootesurmasid väga uuritud ja seetõttu on ka beebide surmade ennetamine olnud minimaalne. Praeguseks tehtud uurimused näitavad, et suurimad võimalikud lapse surma põhjustajad võivad olla rebendid platsentas, lõhkenud membraanid ja enneaegne sünnitus. Veel üheks suureks põhjuseks on ka see, et platsenta ei arene korrapäraselt, mistõttu ei saa loode piisavalt toitu ja hapnikku.
Märtsist 2006 kuni septembrini 2008 Ameerika haiglates tehtud uurimus näitas, et lootesurmad on seotud ka rassiga – mustanahalistel ilmneb lootesurmasid kuni kolm korda sagedamini ning seda ka varasemas rasedusjärgus.
Leinavale vanemale on raske seletada, miks sellised asjad juhtuvad, kuid uurimustes osalemine ja võimalike põhjuste leidmine võib oluliselt parandada nende enesetunnet ja vähendada iseenda süüdistamist.