Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/02/05/11768145t1h3449.jpg)
/nginx/o/2019/06/06/12234566t1h1cba.jpg)
Ma eeldan, et enamik inimesi lähevad Haapsallu imetlema linnakese suurimat hoonet: lossi. See laiutab linnasüdames kogu oma aukartustäratava kivise hiilgusega, ümbritsetuna vallikraavist ja pargist, justnagu kõik teised hooned ei teaks täpselt, kas kindluses on veel töötavaid kahureid ning ei julge lähemale tulla.
Loomulikult oli lossi külastamine esimene asi, mida ma Haapsallu saabudes tegin. Mind juhatas sinna mu üürikorteri omanik. Nagu kellelgi oleks üldse vaja teejuhatust hooneni, mida näeb kilomeetrite kauguselt. Väga eestlaslik.