Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Uuring: see haavab mehi suhtes kõige enam

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Martin Péchy / Pexels

Tunnistavad nad seda endale või mitte — meestel on tunded olemas ja teinekord üsnagi haavatavad. Milline käitumine ajab aga mehel tõesti harja punaseks? 

Veebiportaal ElitePartner teeb järjepidevalt oma kasutajatele küsitlusi suhete kohta. Sedapuhku võeti põhjalikult ette küsimus, mis haavab ühes suhtes partnereid kõige enam. Vastajaid oli 4173.

Isegi kui meeste ja naiste vastused alati ei kattunud, on mõlemad sugupooled teatud asjades üksmeelel: kõige hullemad suhtes on vastastikune eiramine, tülitsedes karjumine või suhtekonfliktidest teistele rääkimine. 

Mis haavab mehi suhtes kõige enam? TOP 5:

Enam kui pooled küsitletud meestest (50,1 protsenti) peavad väga solvavaks, kui partner pärast tüli nendega enam ei räägi. 

40,5 protsenti on haavunud, kui nende kaaslane ei arvesta tähtsate otsuste puhul nende arvamusega ega küsi seda. 

38 protsenti meestest andis aga teada, et neid masendab eriliselt, kui riid paisub nii suureks, et partner tõstab häält või suisa karjub. 

Kõige solvavamate asjade edetabeli neljandal kohal on 27,5 protsendiga see, kui naine kõneleb intiimsetest üksikasjadest või konfliktidest teistele (sõbrannadele, kolleegidele või pereliikmetele). 

24,1 protsenti meestest võtab väga isiklikult, kui partner prõmmib tüli ajal ustega. 

Suhte surmapatud on mehe jaoks ka siis, kui naine ...

... ei vasta terve päeva jooksul tema sõnumitele. (23,1 protsenti)

... ei ütle, et ta teda armastab. (17,9 protsenti)

... sõidab sõpradega (ilma temata) puhkusele. (14,4 protsenti)

... kulutab oma hobidele rohkem aega kui talle. (13,3 protsenti)

... ei tutvusta teda oma sõpradele ega perele. (11,4 protsenti)

... võtab koos teistega midagi ette, kuigi mehel pole samuti midagi ees. (9,6 protsenti)

... keeldub talle finantstoetust andmast. (5,0 protsenti)

Tagasi üles