Kõik, mida pead teadma, et sa ise oma võsukese laagrikogemust ära ei rikuks

Foto: Shutterstock

Loetud nädalate jooksul lõpetavad Eesti noored kooliaasta ja asuvad nautima suve. Suvi tähendab võimalust veeta huvitavalt aega ka laagrites, kus saab omandada kasulikke kogemusi ja tutvuda uute inimestega. Mis on laagrite puhul kõige olulisem, mida iga lapsevanem peab teadma? 

Eesti Noorsootöö Keskus on vanematele loonud laagritest informatiivse ja praktilise ülevaate.

Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri sõnul pakuvad laagrid tegevusi pea igale huvile. «Sel suvel pakutav on tõesti väga mitmekesine,» ütleb Schlümmer. «Lisaks traditsioonilistele laagritele on võimalik valida ka näiteks veega seotud tegevuste vahel. Noortel on võimalus õppida nii purjetamist, aerutamist kui ka sõudmist. Lisaks saab valida nii teatri, tantsimise, käsitöö, laulmise, tsirkuse, pärimuskultuuri, matkamise, orienteerumise, ratsutamise, keeleõppe ja paljude muude teemade vahel. Igale noorele leidub tema huvidele vastav tegevus ning kõik pakuvad väärtuslikke kogemusi nii iseseisvumiseks, koostööks kui ka teadmiste ja oskuste arendamiseks.»

Mida silmas pidada laste laagrisse saatmisel?

Asukoht

Tänavu on laagritega kaetud terve Eesti – see tähendab, et noortel on võimalik osaleda laagrites kõikides maakondades. Kõige rohkem toimub laagrivahetusi Harju-, Valga- ja Pärnumaal. Kõikidel lastel on võimalik nautida arendavaid laagritegevusi oma kodu lähedal. Tutvu 2019. aasta laagrikorraldajate interaktiivse kaardiga kohalike omavalitsuste lõikes.

Laagri taust

Lisaks koha ja suunitluse valimisele on soovituslik põhjalikult uurida laagri tausta. Eestis tegutseb nii riigi ja omavalitsuse hallatavaid laagreid kui ka teisi pakkujaid, mis müüvad oma tegevusi laagri nime all. Laste ohutus on seaduse poolt tagatud vaid nendes laagrites, mis omavad ametlikku tegevusluba.

Teistes, nii-öelda laagrisarnastes tegevustes, võib ohutus samamoodi olla tagatud, kuid selles peavad vanemad ise veenduma. Noortelaagritele väljastab ametliku tegevusloa Haridus- ja Teadusministeerium ning projektlaagritele kohalik omavalitsus EHIS-e süsteemi kaudu. Tegevusloa väljastamisel kontrollitakse nii laagrikasvatajate ja juhatajate osakutsetunnistuse olemasolu kui ka teisi laagri korralduse ja ohutusega seotud detaile.

Laagri territoorium peab vastama kehtivatele pääste-, ohutus- ja tervisekaitsenõuetele. Eestis on noorte- või projektlaager kestvusega vähemalt kuus ööpäeva – kõik, mis on lühemad, ei ole noorsootöö seaduse mõistes laagrid ning neile nõuded ei kehti, kui neid pole kehtestanud kohalik omavalitsus, mille territooriumil tegevus toimub. Soovitus vanematele on teha eeltööd laagri tausta kohta, et maandada olulisi riske.

Ole proaktiivne ja edasta oluline info lapsest laagrikasvatajale või juhatajale

Kui oled last laagrisse registreerimas, siis edasta sinu hinnangul oluline info lapse kohta – alates allergiatest kuni toidueelistusteni. Maini kõik detailid tema tervisliku seisundi kohta ning toitumise ja harjumustega seotud eripärad. Ka see on oluline info, kui laps on viimasel ajal üle elanud mõne vaimselt traumeeriva sündmuse (pereliikme surm, vanemate lahutus vms).

Nii on laagri personalil lihtsam juba enne laagri toimumist ette valmistuda ja võimalikke probleeme ennetada. Kui osalejakaardile märgitud info põhjal tekib laagri personalil kahtlus, kas noorele saab laagris piisava toe ja turvalisuse tagada, siis saab seda juba varakult täpsustada ning vajadusel on võimalik leida sobivam laager või vahetus, mis vastab rohkem noore vajadustele.

Selgita lapsele, kuhu ta täpselt läheb

Kui oled lapselt uurinud, kuhu ta soovib minna ja oled täpsemalt uurinud, kus laager toimub, mis tingimused seal on jne, siis tuleb neid tutvustada ka lapsele. Kindlasti tuleks lapsele juba enne laagrisse minekut tutvustada laagri kodukorda ja selgitada reegleid. Kui laagri majutus on korraldatud näiteks kuni kümnekohalistes tubades, aga laps on harjunud magama nii, et tuba on vaikne, pime ja keegi teda ei sega, pesemisvõimalus ei ole kohe toas nagu hotellis, vaid koridoris ja kõigile ühine, magamine on korraldatud näiteks telkides, aga laps pole kunagi telgis ööbinud jne, siis ei pruugi talle sellised üllatused laagrisse saabudes sugugi meeldida.

Eriti tähtis on korralik ettevalmistus. Eesootavast rääkimine ja selle selgitamine nendele lastele, kes lähevad laagrisse esmakordselt – puuduliku ettevalmistuse korral võib lapsel kergemini tekkida näiteks ka koduigatsus ja soov enne laagri lõppu koju minna. Lapsele tuleks selgitada, et koduigatsus on normaalne tunne ja see läheb tavaliselt üle, kuigi võib esmapilgul olla hirmutav. Koduigatsuse haripunkt võib saabuda kolmandal laagripäeval ja seda eriti nooremate laste puhul, peale mida see üldjuhul taandub ja läheb sootuks meelest.

Lase lapsel rahulikult laagris olla

Tihti helistavad lapsevanemad lapsele laagris oleku ajal rohkem kui tavaliselt, eriti kui laps on laagris esimest korda. Siin tasub meeles pidada, et igal laagril on oma päevakava ja kodukord, kus on kirjas, millal kõnesid teha võib. See on vajalik eelkõige selleks, et laps saaks rahulikult tegevustes osaleda ja saada maksimaalse laagrikogemuse.

Teine põhjus on selles, et kui lapsevanem helistab liiga tihti, võib lapsel tekkida tunne, et vanem on kurb, et ta on laagris ning see süvendab koduigatsust veelgi. On ka juhtumeid, kus lapsevanemad helistavad laagrisse ja küsivad, et mis on lapsega juhtunud, kuna ta pole mitu päeva helistanud. See on ikka sellepärast, et lapsel on laagris tore ja tal ei ole selleks aega!

Lapsel tuleb võimaldada rahulikult laagris olla ja kui selleks on õige aeg või tal on vajadus, siis ta saab alati vanemale helistada. Kui laps ei helista, siis järelikult on tal lihtsalt palju tegemist oma uute sõpradega ning ta räägib oma laagrikogemusest siis, kui ta koju tuleb.

Laagris töötavad kvalifitseeritud professionaalid, kes aitavad noortel läbi mitteformaalse õppetegevuste arendada oma sotsiaalseid oskusi, iseseisvust, algatusvõimet ja loovust, seega muretsemiseks ei ole tegelikult põhjust. Kindlasti selgita lapsele ka laagris kehtivat kodukorda ja reegleid, et ta teaks, mis teda ees ootab. Laagris räägitakse need veel eraldi üle, aga mida rohkem laps on kursis sellega, mis laagris on lubatud ja mis mitte, seda lihtsam on tal seal kohaneda.

Kõik laagrivahetused koos kontaktidega leiab Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt, kus on välja toodud erinevad suunitlused ja oluline info lastevanematele.