Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Hajameelne? Äraolev? Sel juhul oled sa uuringu järgi erakordselt intelligentne!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Oleksandr Solonenko / PantherMedia / Oleksandr Solonenko

Kas sa kuulud nende hajameelsete «professorite» hulka, kelle üle su hästi organiseeritud sõbrad saavad pidevalt suutäie naerda? Siit tuleb vasturünnak: su aju ei toimi sugugi aeglasemalt kui teistel. Lausa vastupidi: unustavad inimesed on sageli erakordselt targad ja langetavad parimaid otsuseid. 

Siin ta on: uuring, mida nii mõnedki meist olid juba ammu oodanud. Meie, kes me alati mitu päeva pärast õiget sünnipäeva tagantjärele õnnitleme (kui üldse). Meie, kes me jookseme trepist hullumeelse kiiruga üles, et küsida endalt kolmeteistkümnendal korrusel, mida me sealt üldse tahtsimegi. Meie, kes me veedame väga palju aega oma elus sellega, et otsida võtmeid, rahakotte ja ülitähtsaid dokumente.  

Just meie rõõmustame selle suurepärase uuringu üle, sest nüüd on asi ametlik: me pole sugugi lollimad kui hästi organiseeritud kaasinimesed, kes jõllitavad meid nii sageli mõistmatul pilgul. Veelgi enam: me oleme targemad. Ja just sellepärast, et me oleme nii hajameelsed. 

Aju peab unustama, et töötada

Kuidas nii? Väga lihtsalt: mälestused pole üldse selleks, et veeta meie ajus võimalikult kaua aega. Vähemasti mitte kõik. Tõeliselt hästi töötav aju salvestab pikaks ajaks vaid tõeliselt tähtsaid asju. Neid, mida on vaja, et tulevikus parimaid otsuseid vastu võtta. Kõik detailid (ja jah, nende hulka kuuluvad ka kõik need viiskümmend kaks sünnipäeva, mida mõned inimesed teavad peast) peavad korrapäraselt välja lendama. Kui sa kuulud nende inimeste hulka, kellel kirjutatakse teave väga kiiresti üle, siis võib see  olla märk sellest, et su aju töötab väga tõhusalt ja sa suudad eriti tarku otsuseid langetada. Vähemalt nii väidavad Toronto ülikooli teadlased Blake A. Richards ja Paul W. Frankland.

Hajameelsus läheb veelgi kaugemale

Inimesed üldistavad ja järeldavad väga kiiresti asju, mis ei pruugi teiste puhul sugugi paika pidada. Näiteks peetakse juba lapsena targemaks ilusaid inimesi võrreldes mitte nii ilusatega. Mis pole muidugi tõsi!

Neid inimesi, kes pidevalt mäkerdavad toiduga, alahinnatakse ja peetakse eriliselt hajameelseks. Taas on lugu vastupidine: mäkerdamine räägib hoopis väga aktiivsest ajust. Seega pole ka juhus, et eriti hajevil inimesed käivad tihti plekilise pluusiga ringi. Kui ka see kehtib sinu kohta, siis on sind ilmselt topelttarkusega õnnistatud. 

Seega, kes tahab, võib rahulikult hajameelsete üle naerda — sellised ebaolulised pisiasjad lähevad nagunii õnneks kohe meelest ära.  

Allikas: Barbara

Tagasi üles