Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/05/15/12166093t1h8c9c.jpg)
Inimene sünnib maailma, mis otsekohe hakkab end kehtestama ja peale suruma. Väikelapsel on olemas isiklik rikkumatu mina, mida hakkab mõjutama kõik, millega ja kellega ta kokku puutub. Meie kasvatussüsteem ei õpeta tundma iseennast ja oma isiklikku jõudu, ei, meile hakatakse sisestama programme, õpetama, kuidas peab ja kuidas on vaja.
Meile seatakse otsekohe piirid ja sunnitakse oma mina maha suruma, ennast unustama ja maha salgama. Mis oleks, kui suunataks tähelepanu hoopis sellele, et tuleks usaldada ennast ja oma vaistu, et elada elamisväärset täisvääruslikku elu, teha isiklikke valikuid, mis aitavad olla harmoonias enda ja maailmaga.