/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/05/10/12152024t1h5c74.jpg)
Maal sööb inimene üksnes värsket, kohalikku toitu? Kaugel sellest! Viimane uuring näitab, et inimesed, kes elavad linnast kaugel eemal, toituvad selgelt ebatervislikumalt kui linnainimesed.
Kas maaelu teeb paksemaks kui linnaelu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võiks arvata, et maal elamine tähendab tervislikumat elustiili, kuna pole lõputut kiirtoitu igal sammul ega kahtlase väärtusega trenditoite.
Uus uurimus, mis avaldati ajakirjas Nature, näitab aga teistsugust pilti. Maapiirkondade elanikud on võtnud viimase 30 aastaga kaalus rohkem juurde kui linnainimesed. Keskeltläbi on kaal tõusnud viis kuni kuus kilogrammi.
Need andmed pärinevad enamast kui 2000 uuringust, mille on kokku kogunud teadlased üle terve maailma. Kirja on pandud üle 112 miljoni inimese kaal ja suurus.
Kehamassi-indeks (KMI või BMI) on tõusnud just maapiirkondades
KMI väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Teadlased tegid kindlaks, et enam kui poole globaalse KMI tõusu eest vastutavad maaelanikud. Madala sissetulekuga maades moodustab kaalutõus maal isegi rohkem kui 80 protsenti üleüldisest tulemusest.
Asjatundjad oletavad, et nendes piirkondades on kunagi probleemne alatoitumine läinud üle ebatervislikuks toitumiseks.
Sissetulek mõjutab toitumist
Uuringus osalenud teadlane Christa Meisinger sõnab Fit For Funi vahendusel, et sotsiaalselt nõrgemad grupid toituvad enamasti kehvemini ja liiguvad vähem.
Sellega kummutavad uued andmed senise oletuse, nagu võtaksid linnainimesed kaalus kiiremini juurde, kuna neid ümbritsevad kõikvõimalikud sooduspakkumised, kaloririkkad ja tugevasti töödeldud toiduained.
Pidev ebatervislike toiduainete pakkumine on inimese tervisele kahtlemata hirmuäratavate tagajärgedega.
«See tähendab, et me peame ümber mõtlema, kuidas seda globaalset terviseprobleemi lahendada,» ütles uuringu juht Majid Ezzati pressiteates.
Teadlased näevad, et pole paremat kui teavitustöö, et teha lõpp kehvale toitumisele. Eriti mis puudutab ohustatud riskigruppe.
Nii soovitavad mõned teadlased, et riik peaks toitumisharjumusi rohkem reguleerima, mis tähendaks soodsamaid hindu tervislikele toiduainetele või selget märgistust töödeldud toiduainete puhul.