Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Kanada arst PMSist: unustage ära sõna «hormonaalne», ärge labastage naise emotsioone!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Seda peatükki on paljud teist oodanud. Kuidas küll leevendada menstruatsioonieelset ärrituvust, rindade valulikkust, aknet, peavalusid ning teisi ebameeldivaid sümptomeid?

Avaldame katkendi Lara Brideni rahvusvahelises menukist «Paremate päevade käsiraamat».

Ütlen kohe ära, et enamiku naiste jaoks võib premenstruaalne sündroom (PMS)  jääda minevikku. Päris tõsiselt. PMS allub hästi ja kiirelt loodusravile. See võiks olla esimene asi, mille muutumist märkad oma igakuistes tervisenäitajates. 

Mulle meeldib, kui minu patsiendid ütlevad: «Olin nii üllatunud, kui mul päevad hakkasid. Ma ei tundnud nende tulekut üldse.»

Ei mingit ärrituvust. Ei mingit peavalu. Ei mingeid isusid. See on võimalik.

Kas see on üllatav? 80% naistest kurdab vähemalt mõningase füüsilise ja emotsionaalse muutuse üle tsükli teises pooles. 20% naistest kogeb sedavõrd tugevaid sümptomeid, et on sunnitud arsti poole pöörduma.

Paremate päevade käsiraamat
Paremate päevade käsiraamat Foto: kirjastus Koolibrii

«Paremate päevade käsiraamat»

Kõik, mida naine peaks teadma hormoonide, menstruaaltsükli ja rasestumisvastaste meetodite kohta

Lara Briden

Tõlkija Helina Savi, konsultant Ingrid Kaoküla

392 lk

Kirjastus Koolibri

Pole ime, et PMS-i kujutatakse kui midagi normaalset ja vältimatut. Sellegipoolest olen siin ja ütlen teile, et see ei pea nii olema. Seisan oma väite eest. Premenstruaalne sündroom on tavapärane, kuid mitte vältimatu. Õigupoolest on PMS ravitav, sellepärast pühendan terve peatüki PMS-i lahendustele. 

Vastuoluline diagnoos

Premenstruaalset sündroomi kirjeldati esimest korda 1980. aastate alguses ning see on vastuoluline teema tänaseni. Vastuolud tulenevad mitmest põhjusest. Kõigepealt kasutatakse PMS terminit valesti. Liiga sageli labastatakse naise emotsioone. Naisena (inimesena) on Sul õigus emotsioonidele. Sinu emotsioone ei tohiks ei Sinu partner ega perekonnaliikmed pidada lihtsalt hormonaalseks häireks. Lükkan hea meelega üldse tagasi sõna «hormonaalne», kui seda kasutatakse omadussõnana kõige naisega seotu kirjeldamiseks. On ülimalt imekspandav, et sõna «hormonaalne» on muutunud solvanguks. See toob kaasa arusaama, et naishormoonid ise põhjustavad halba tuju, aga see ei ole ju tõsi. Teine PMSi vastuolulisuse põhjus on asjaolu, et see ei viita mitte ainult ühele, vaid laiemale sümptomite kooslusele. Kõige laiema tõlgenduse kohaselt võib PMS viidata ükskõik millisele sümptomile, mida koged kahe nädala jooksul neljast.

PMS-i sümptomid

Hoolimata nendest vastuoludest olen veendunud, et premenstruaalne sündroom on olemas. 

Kõige sagedamini raporteeritud emotsionaalsed sümptomid on ärrituvus, ärevus, depressioon ning kergesti vallanduv nutt. Kõige sagedamini teatatud füüsilised sümptomid on häiritud uni, vedelikupeetus, kõhupuhitus, südame rütmihäired, liigesevalu, peavalud, uimasus, isu mõne kindla toidu järele, rindade valulikkus ning vistrikud. PMS-i diagnoosi panemiseks peaksid sümptomid ilmnema kümne päeva jooksul enne Sinu menstruatsiooni ning kaduma selle vältel või vahetult pärast veritsemist.

Mis põhjustab PMS-i?

Ära süüdista PMS-is oma hormoone. Östrogeen ega progesteroon ei mõju meeleolule ega ka millelegi muule negatiivselt. Kaugel sellest, Sinu hormoonid on kasulikud. 

Tuleta eelmistest peatükkidest meelde, et nii östrogeen kui progesteroon on võimsad meeleolu ja ainevahetuse toetajad. 

Näiteks kui östrogeenitase follikulaarfaasis tõuseb, siis tunned end suurepäraselt, sest östrogeen võimendab serotoniini, tugevdab lihaseid ja suurendab insuliinitundlikkust. See on mingi punktini suurepärane, kuid kui östrogeenitase tõuseb liiga kõrgele, siis Sa ennast enam nii suurepäraselt ei tunne. 

Östrogeenitaseme tõusud ja mõõnad

Östrogeen on huvitav hormoon, mida võib võrrelda karismaatilise sõbrannaga. Temaga on tore aega veeta, kuid ta võib teatud hetkel pealetükkivaks muutuda. Mõningane östrogeen on tervislik. Liiga suurel östrogeenikogusel on aga ülestimuleeriv mõju ning see võib põhjustada rindade valulikkust, vedelikupeetust, ärrituvust ja peavalusid. 

Östrogeenitaseme vähenemine võib samuti teatud sümptomeid põhjustada. Sinu östrogeen ei saa igavesti samal tasemel püsida, see ei peagi nii olema. Östrogeen peab langema tsükli lõpus ning taandudes viib see endaga kaasa ka serotoniini ja dopamiini. Mida kõrgem östrogeenitase oli, seda kõrgemalt Sa sel hetkel n-ö kukud. Östrogeenitaseme vähenemine võib põhjustada väsimust, öist higistamist ning migreene. 

Progesteroon päästerõngaks

Hetkel kui östrogeeni tase alaneb, peaks progesteroon Sulle appi tulema. Kui Su organism suudab toota piisavas koguses progesterooni, siis see leevendab ning pakub kaitset östrogeenitaseme tõusude ja mõõnade eest. 

Su organism suudab toota piisavalt progesterooni ning kui oled selle suhtes piisavalt tundlik, siis leevendab allopregnanoloon Sinu kaebusi kogu menstruatsiooni vältel. Kui aga Sinu organism piisavalt progesterooni ei tooda või progesterooni tase langeb liiga kiiresti, võid kogeda ärevust.

Tavapärane ravi

Kõige tavapärasem lahendus premenstruaalse sündroomi ning hormonaalse kõikumise leevendamiseks on Sinu hormoonide allutamine hormonaalsele rasestumisvastasele vahendile. Jah, see stabiliseerib hormonaalset tasakaalu, kuid mitte kasulikul moel. Sul ei ole enam hormonaalseid kõikumisi, kuid see tuleneb asjaolust, et Sul ei ole enam üldse hormoone. Viskad n-ö lapse koos vanniveega välja.

Hormonaalne paindlikkus

Loomulik lähenemine hormonaalsele kõikumisele on teistsugune. See ei suru hormoonitaseme muutumist alla, vaid võtab selle hoopis omaks kui normaalse ja kasuliku protsessi. Hormoonitase kõigub, sest see on seotud ovulatsiooni mustriga. See on ainuke viis, kuidas Sinu keha neid toota saab. 

Vaatame asja nii: kui Sul on hormoonid, siis on nende tase kõikuv. Sa ei pea oma hormoonide taset ühtlaseks muutma, vaid nende tõusude ja mõõnadega kohanema. Võimet kohaneda hormonaalse kõikumisega nimetangi hormonaalseks paindlikkuseks. 

Loe edasi raamatust!

Märksõnad

Tagasi üles