Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Uus viis, kuidas hirmudega toime tulla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Teatud hirmud nagu irratsionaalne hirm ämblike, äikese või lendamise ees on laialt levinud. Umbes 12,5 protsendil rahvastikust tekib selline häire eluaja jooksul. Naised kannatavad selle all kaks-kolm korda sagedamini. 

Kui inimestel on hirm ämblike ees juba sellisel määral arenenud, et nende elukvaliteet käib alla, näiteks ei julge enam keldrisse või aeda minna, siis võib kasu olla käitumisteraapia võtetest. Kõige tuntum ja tõhusam on konfrontatsioonil põhinev teraapia, kus patsient on korduvalt vastamisi hirmu vallandava ärritajaga, kuni lõpuks ja tasapisi hakkab hirm vaibuma. Tihti alustab terapeut vaid kerge kokkupuutega, näiteks ämblikupiltide vaatlemisega. Ärritaja muutub iga seansiga üha võimsamaks, kuni ühel hetkel pannakse patsiendile suur ämblik käe peale.

Filmiga foobiate vastu

Aga näib, et saab ka teisiti. Nimelt positiivse kokkupuutega. Iisraeli teadlased Arieli ülikoolist professor Menachem Ben-Ezra juhtimisel panid 424 arahnofoobi ekraani ette istuma ja näitasid neile «Ämblikmehe» filme. Piisas juba seitsmest sekundist koos superkangelasega Ämblikmehe rüüs, et vähendada hirmu putukate ees 20 protsendi võrra. 

Sama toime saavutasid teadlased ka sipelgahirmu puhul, kui nad näitasid superkangelase Antmani filmi.

Kui nad aga näitasid osalistele veidi algust filmist, kus ei olnud superkangelasi, või lõike mõnest loodusfilmist, siis ei vähenenud hirmusümptomid mitte kõige vähemalgi määral. See näitab, et just loomasarnaste superkangelaste vaatlemine lasi hirmul lülijalgsete ees kaduda.

Teadlased usuvad, et selline positiivne kokkupuude võikski olla paljutõotav uus ravistrateegia. Esiteks on seda lihtsam läbi viia, kui meetodit, mille puhul peavad psühholoogid ehtsad ämblikud kohale tooma. Teiseks on klassikaline konfrontatsioonil põhinev teraapia patsientidele erakordselt ebameeldiv.  

Seevastu olevat superkangelase-filmide vaatamine meelelahutuslik ja kergendavat inimesel oma «koduülesandeid» teha, mis on osa teraapiast. Ainult siis, kui sa pöördud ikka ja jälle hirmutavasse olukorda, oskad sa püsivalt selle suhtes distantsi hoida. 

Teadlased oletavad, et samamoodi võiksid superkangelase filmid toimida ka hirmudest lahtisaamisel traumapatsientidele.  

Allikas: Net Doktor

Tagasi üles