Eesti üks suuri probleeme: hoiakud laste füüsilise karistamise osas on muutunud leebemaks

Foto: Shutterstock

«Mina olen kasvanud suures vaesuses ning minu elu algas dramaatiliselt, kui kuue kuu vanuselt minu pere küüditati. Ise ma seda nii-öelda reisi loomavagunis ei mäleta. Krasnojarski krai lähedale saabudes olin surma äärel ning ellu jäin vaid tänu headele inimestele. Kogu selle aja jooksul ei kaotanud ma kõige olulisemat – oma ema ja vanaema suurt armastust,» rääkis tänasel emadepäevakonverentsil SOS Lasteküla patroon Kristi Kallas.

Kristi Kallase sõnul on rahal laste kasvatamisel roll, kuid see roll pole määrav, sest ema või isa headus ei sõltu vaesusest või rikkusest.

«Viimasel ajal on Eestis laste vaesusest palju juttu,» sõnas Kallas. «Üha enam lapsevanemaid on laste kasvatamisega hädas ja ei saa sellega hakkama ning me peame neid põhjuseid otsima sügavamalt ühiskonnakorralduse muutustest. Kõige olulisemaks teguriks laste kasvatamisel on aeg, see aeg, mille vanem lapsega koos veedab. Seesama aeg on aga täna defitsiidiks kujunenud. Kui vanematel aega pole, siis võtab üha enam lapsi teised samaealised ja vanemad lapsed enda eeskujuks. Kõige halvem, mis juhtuda saab, on see, kui eeskujude väärtushinnangud on väärastunud ja valed – see lõpeb kodus konfliktiga.»

«Miks pole vanematel usaldusväärset suhet? Miks nad ei oska? Suurimaks probleemiks on koos oldud aja vähesus. Kas lapsega ei tegeleta üldse või on kogu lapse vaba aeg planeeritud. Täna tajub iga kümnes laps, et tema emal pole tema jaoks aega. Kui 1994. aastal jõudsid SOS Lastekülla orvud, siis tänapäeval on nendeks sotsiaalsed orvud. Neil on vähemalt üks vanem, kes ei suuda neid kasvatada – põhjusteks peamiselt alkohol ja täna ka narkootikumid, aga ka sotsiaalne saamatus,» lausus Kallas.

Kristi Kallase sõnul on suureks probleemiks ka laste füüsiline karistamine. «2018. aasta Praxise uuringu andmetel peab ligi viiendik vanemaid lapse füüsilist karistamist aktsepteeritavate distsiplineerimisviiside hulka. Nemad on oma lapsele andnud vitsa, rihma, laksu või tutistanud. Hoiakud füüsilise karistamise osas on veelgi sallivamaks muutunud. Füüsilise karistuse andmise ajal on vanem sel hetkel tegelikult ise hädas, sest ta ei oska teistmoodi. See vägivald läheb edasi lasteaeda ja kooli, kuniks eskaleerub.»

Täna Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses toimunud emadepäeva konverentsil «Raha või lapsed?» võtsid sõna haridus- ja teadusminister Mailis Reps, rahvastikuminister Riina Solman, SOS Lasteküla patroon Kristi Kallas, EELK Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp, psühhoterapeut Haide Antson, pere- ja paarisuhteterapeut, SA Väärtustades elu juhatuse esimees Kaia Kapsta-Forrester, ettevõtja Maire Milder. Paneeldiskussioonis osalesid riigikogu liige Riina Sikkut, ettevõtja Kristel Kruustük, ajakirjanik Toivo Tänavsuu ning poliitik Marko Pomerants.