Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

5 märki, mis näitavad, et sa oled keskmisest intelligentsem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Pexels

Kui järgnevad — kohati veidrad — omadused puudutavad ka sind, siis oled sa keskmisest targem. Vähemalt teadus väidab nii. 

Intelligentsuse mõõtmine IQ-testiga on vaid üks viis, kuidas ajuvõimekust mõõta. Erinevates uuringutes on aga teadlased avastanud hulga teisigi parameetreid, mis viitavad üle keskmise kõrgele intelligentsusele.   

1. Kas su ema sünnitas sind, kui ta oli kolmekümnendates eluaastates? 

Inglismaal, London School of Economicsi tehtud uuringu kohaselt on kolmekümnendates eluaastates sünnitanud emade lapsed targemad kui kahekümnendates ja neljakümnendates sünnitanute omad. Uuring, kus osales 18000 last, avaldati ajakirjas Journal of Biodemography and Social Biology.

2. Kas sa õppisid varakult lugema? 

Edingburgh'i ülikooli ja  Londonis asuva King's College'i teadlased viisid 2000. aastal läbi kaksikute-alase uurimuse, millest selgus, et see kaksikust järglane, kes oskas varem lugeda, oli teisest intelligentsem. 

3. Kas sul on suur tagumik? 

Suure tagumikuga naised paistavad olema intelligentsemad, kui nende mitte nii õnnistatud sookaaslased, tuleb välja nii Pittsburghi kui California ülikooli uuringutest. 

4. Kas sul on huumorisoont? 

México ülikooli teadlased leidsid 2010. aastal läbiviidud uuringus, et inimesed, kes on huumoriga sinasõbrad, on teistest intelligentsemad. Nad lasid kõigepealt 400 üliõpilasel intelligentsustesti teha. Pärast testi tuli üliõpilastel lisaülesandena karikatuuridele tekst juurde kirjutada. Selgus, et kõige naljakamad ideed tulid just nendelt üliõpilastelt, kellel oli kõige kõrgem intelligentsuskvoot. 

5. Sul on vaid mõned, aga see-eest väga head sõbrad

Kui briti evolutsioonipsühholooge uskuda, on väiksema sõpruskonnaga inimesed intelligentsemad.  Uuring avaldati väljaandes British Journal of Psychology.

Allikas: Freundin

Tagasi üles