Mis juhtub, kui silmad päikese eest kaitsmata jätta?

Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

2018. aastal paistis Eesti ilmateenistuse andmetel Eestis päikest 2069,8 tundi ehk 86 ööpäeva. Kuigi päike on mõnus ja soe ning annab organismile vajalikku D-vitamiini, kaasneb päikesega ka omajagu ohte nii nahale kui ka silmadele, sest UV-kiirgus tekitab kasvajaid, põhjustab naha vananemist ning silmakahjustusi. Kuidas end targalt kaitsta ning ohte ennetada?

Päikesevalgusega koos jõuab meieni UV-kiirgus, millest 95 protsenti moodustab UV-A kiirgus, mille intensiivsus on aasta läbi Eestis praktiliselt sama tugev. Ohtlikum on aga UV-B kiirgus, mis on kantserogeensem osa päikesevalgusest. Eestis on UV-B kiirgus intensiivsem kevadest sügiseni ja eriti hommikul kella 10-st kuni õhtul kella 16-ni, mil nii enda nahka, silmi kui ka juukseid tuleb eriti kahjustuste eest kaitsta.

Kui naha kaitsmiseks sobib otsese päikese eest varjus olemine, puuvillaste riiete kandmine ning ka füüsikalise kaitse põhiste päikesekreemide kasutamine, mis sisaldaks tsinkoksiidi ja titaanoksiidi, siis silmade kaitseks tasub eelistada korralikke päikeseprille, mis kaitseksid silmi nii UV-kiirguse kui ka ereda valguse eest.

Optometrist Merle Väljari selgitas, et kõige lihtsam on silmi ereda päikesevalguse ja UV-kiirguse eest kaitsta päikeseprillidega, mida tasub kasutada päikeseliste päevadega läbi aasta. Ta lisas, et päikeseprillideta võib päikese käes viibida lühiajaliselt, aga kui on teada, et päikese käes tuleb viibida mitmeid tunde või terve päeva, siis tasub silmi kaitsta korralike päikeseprillidega ning kasutada võimalusel ka päikesevarje näiteks peakatte näol, et silmi ereda valguse eest rohkem kaitsta. «Seejuures on oluline, et päikeseprillide klaasidel oleks ka reaalselt UV-A ja UV-B kiirguse kaitse, sest lihtsalt tumedam klaas silmadele kaitset ei taga,» sõnas Väljari.

Ta lisas, et sageli unustatakse kaitsta just laste silmi, kuigi see on eriti oluline, sest nende silmad on UV-kiirgusele eriti tundlikud. Samuti vajavad silmad päikesevalguse eest kaitset vanemas eas. «Soliidses eas prouad ja härrad nendivad optikapoes sageli, et ega nemad enam neid edevaid päikeseprille vaja – tegelikkus on aga vastupidine – silmi tuleb ereda valguse ja UV-kiirguse eest kaitsta terve eluea vältel,» rõhutas optometrist.

Millist mõju võib UV-kiirgus avaldada?

Kui silmi järjepidevalt päikese- ja UV-kiirguse eest ei kaitsta, võivad kaasneda mitmed ägedad ja kroonilised silmakahjustused. Näiteks fotokeratiit ehk silma sarvkesta päikesepõletus, mida põhjustab UV-B kiirgus. «Fotokeratiit võib tekkida, kui viibida tunde rannas, lumel või veekogul ilma silmi päikeseprillidega kaitsmata. Esmasteks sümptomiteks on 1-2-päeva kestev valu ja ajutine nägemise kadumine,» tõi Väljari esile otsesest päikesekiirgusest põhjustatud kahju. Ta rõhutas, et 20 protsenti kõikidest katarakti ehk hallkae juhtumitest on põhjustatud just liigsest UV-kiirgusest.

Väljari soovitas intensiivse päikese korral eelistada kindlasti tugevama UV-filtriga prilliklaase, eriti mägedes ja lõunamaades ning peegelduvate pindade puhul nagu näiteks veekogude ääres või merel viibides, aga ka pärast vihma autoga sõites, polariseeritud päikeseprille. «Polariseeritud päikeseprillid vähendavad peegeldust vee- ja autotee pinnalt ja muudavad nägemise seeläbi selgemaks ja täpsemaks, väsitades silmi vähem,» selgitas optometrist.