Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kas sinu lähisuhe on edasiviiv või lämmatav?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Joogaõpetaja ja maadlustreener Arvi Aavik kirjutab ajakirja Üks detsembri/jaanuarinumbris suhetest. Sest suhted on paljus ka see osa elust, mis määrab meie tervise, mis soodustab või, vastupidi, takistab meid elamast tervislikult. 

Inimestevahelised suhted puudutavad absoluutselt kõiki ja me alustame nendega kohe, sündides. Suhted emaga, isaga, õega, vennaga, sõbraga, naabriga, õpetajaga jne, kuidas need kellelgi täpselt kujunevad.

Kuid peatuge hetkeks ja te näete: neile, kellega te suhtlete, on kõigile juurde pandud mingi «lisa». Näiteks ema. Või isa. Või õpetaja. Või abikaasa. Või sõbranna.

Kas need «lisaga» inimestevahelised suhted on ikka pärissuhted? Või suhtlevad omavahel rollid? Ema suhtleb lapsega ja laps emaga, õpetaja õpilasega ja vastupidi, president riigikogulasega ja vastupidi, müüja ostjaga jne.

See «lisa» annab justkui mingi õiguse kuidagi teisiti olla, mitte inimesena, vaid vastavalt rollile. Emal on justkui õigus nõuda oma täiskasvanud lapselt, et see talle iga päev helistaks; mehel on justkui õigus nõuda oma naiselt kodu korrashoidmist ja naisel on justkui õigus nõuda oma mehelt «õigel ajal» kojutulemist.

Stopp! Tuleks nüüd algusesse tagasi: kui te soovite inimestevahelisi suhteid, siis tulekski teil suhelda inimestega. Ja need suhted saavad areneda ainult vabas tahtes, ilma õiguste ja kohustusteta.

Minul omal ajal ei olnud neid teadmisi ja ma ei osanud oma emaga suheldes kunagi vaadata, mis on seal – ema «taga». Kui oleksin osanud, oleksin saanud temaga rääkida ka neist asjust, millest mu ema pidevalt ema rollis olles mitte kunagi ei rääkinud.

Oleksin saanud ta kutsuda retkele, kus oleksime saanud teineteisele näidata, mis meie sees tegelikult toimub. Milline väärtus see oleks olnud meile mõlemale! Jah, inimene võib lõpetada oma maise elu nii, et tal on olnud küll palju suhteid, kuid ta pole kunagi kogenud suhteid inimeste vahel.

Vaadake oma elu, peatuge hetkeks ja pange tähele: millised on teie lähisuhted? Teie kooselu? Abielu? Kas seal on liikumis- ja arenemisruumi kõigile? 

Või on seal läbi viidud omandireform ja abielu on sulle andnud katastritunnuse – ametnik on sind kellegi omaks kinnitanud. Sul tarvitseb ainult heita pilk oma elule ja vaadata: kas sinu lähisuhe on edasiviiv või on see lämmatav, isegi hävitav? Muutusi on sul võimalik teha alati.

Kui sul on lähisuhe inimesega, kellega te teineteist mõistate, kellega te olete pidevas liikumises, pidevas suhtlemises ka siis, kui kuude kaupa teineteist ei näe; kelle küljes sa ei ripu, kuid kelle olemasolu paneb sind õitsema; siis sellist suhet pole sul vaja hoida – see suhe areneb ise oma loomulikkuses.

Kui aga tunned, et pead mõnd suhet hoidma, tervendama, väänates end kaaslase maailmavaate järgi, sest muidu võib suhe äkki puruneda, siis – las puruneb! Haiged suhted teevad inimese haigeks.

Pikkamööda, aga krooniliselt tulevad sellisest kooselust igapäevaellu ebatervislikud harjumused, passiivsus, norutamine, edasilükkamine ja pidev hirm kedagi või midagi kaotada.

Sa oled tervik: hing, vaim ja keha. Kõik sinus saab alati puudutatud.
Elavad suhted löövad sind õitsema tervikuna. Lämmatavad suhted lämmatavad sind tervikuna.

Vaadake inimest ja te näete kohe: kas tema suhted on korras, kas ta ammutab neist? Kas ta õitseb? Või on jäänud halliks, liikumatuks, tõrjuvaks, läinud paksuks või kaotanud ebaloomulikult palju kehakaalu või korjab endale pidevalt haigusi külge.

Võib ka olla, et inimene ei ole inimestevahelisteks suheteks küps ja kordab seepärast ikka ja jälle vanu mustreid, vahetades elukaaslasi või pikendades iga päevaga kooselu, mis ammu on muutunud hävitavaks.

Ma leian, et kõik hakkab pihta iseendast ja suhetest iseendaga. Kui minu suhe iseendaga täidab mind pideva avardumisega, toetab mind kasvus ja õitsemises ning on vaba hirmust, siis kõik teised suhted, mis minu juurde tulevad, on nagu preemia.

Selle eest, et mina kui inimene olen iseenda kui inimesega nii heas läbisaamises ja mul ei ole hirmu kedagi ega midagi kaotada. Sul võib olla neid preemiaid 1…10…100 või enam ja sa ei pea nendega koos elama.

See on sinu elu kõige väärtuslikum osa ja on sinu elu koososa ka siis, kui sa elad üksinda. Inimestevahelised suhted, mis sel viisil on sinu ümber end loonud, moodustavad kustumatut energiat andva organismi, millel on oma intellekt.

See lihtsalt toob sinu teele alati just selle inimese, kellega sul hetkel on midagi koos teha. Et saaksite genereerida uusi ideid ning täitsa teineteist puhta ja tervendava inimlikkusega.
 

Märksõnad

Tagasi üles