Mõni noor sureb juba esimesel narkootikumi proovimisel

Foto: SCANPIX

«Süütu» narkootikum kanep võib põhjustada paanikahooge, meelepetteid, talumatut hirmu ja keskendumisraskusi. Piisab noorel vaid korra narkootikume proovida, kui ta ei pruugi tekkinud vaimsetest häiretest elu aeg lahti saada, kirjutab Pealinn.

Väikelinnas elav 17-aastane Kaarel (õige nimi Pealinna toimetusele teada) oli veetnud aastaid üksipäini arvuti taga istudes. Arvutile pakkusid vaheldust peod, kus Kaarel proovis vanemate äraolekul ka uimasteid. Vanemad vaid noomisid poissi, kuid midagi tõsisemat ette ei võtnud.

Vahetult enne ülemöödunud jõule tabas koju tulnud vanemaid šokk: alasti Kaarel istus läbinüsitud veenide ja torgitud kaelaga diivanil vereloigus. Läheduses lebas kipsinuga, millega ta oli proovinud enesetappu teha.

Kuulis peas tapmishääli

Kohale kutsutud kiirabi tuvastas, et Kaarel oli tarbinud ka tugevaid rahusteid. Oleksid vanemad veidi hiljem koju jõudnud, oleks poiss juba surnud, seekord õnnestus arstidel noormees päästa.

Pärast elule turgutamist sattus Kaarel psühhoneuroloogia kliinikusse, diagnoosiks kanepist tingitud psühhoos. Helgematel hetkedel tunnistas poiss, et kuulis oma peas hääli, kes järjest nõudlikumalt käskisid tal ennast tappa.

Haiglas tuli ette, et Kaarel peksis vihahoos seinu. Ise oli ta sel ajal justkui unes, millest siis jahmatuse ja piinlikkusega ärkas.

Vanematele meenus, et lisaks võikatele internetilehekülgedele, mida poiss külastas, olid sünged ka tema joonistused, mis kujutasid verd või justkui mõnest õudusfilmis pärit piidlevaid silmi. Peagi kodusele ravile lastud poiss joonistas neid silmi ohtralt ka seintele. Kaarlit vaevas unepuudus, sest need silmad olevat teda pidevalt jälginud.

Praegu on Kaarel kosunud ning õpib kutsekoolis eriala, mis talle meeldib. Tal näib minevat hästi, kuid seda vaid ravimite hinnaga, mida ta elu lõpuni iga päev võtma peab. Kaarlile on määratud ka invaliidsuspension, mille tõttu ei saa ta näiteks kunagi autojuhiluba.

Paanikahäire ja psühhoos

Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinbergi sõnul on nende patsientidel täheldatavad kõik tagajärjed, mis narkootikumidega seoses võimalikud. «Iga inimese aju on sünnipäraselt erinev,» selgitas Kleinberg.

«Leidub inimesi, kes saavad narkootikume tarbides paanikahoo ja hiljem kujuneb neil välja paanikahäire. Mõni inimene muutub aga depressiivseks ja peab seda depressiooni eluaeg ravima. Elu lõpuni võib jääda ka käitumishäire.»

Kleinbergi sõnul võivad mõned noored muutuda psühhootiliseks. «Mõnel neist jääb see häire püsivaks,» märkis arst. «Psühhootiline seisund tähendab, et inimesel on meelepetted, ta näeb tihti hirmutava sisuga nägemusi. Sellises seisus inimene võib minna teistele kallale, sest talle tundub, et teda ründavad mingid monstrumid või tulnukad. Võib tekkida ka tugev hirm, mis paneb inimese põgenema näiteks läbi kõrgema korruse akna. Meil ravil olevatel noortel on paljudel kaasnevad traumad, näiteks võib inimene olla eluaeg liikumisvõimetu, sest ta on murdnud narkojoobes olles selgroolüli.»

Kleinbergi sõnul võib esineda ka juhtumeid, kus aju on nii kahjustatud, et inimene saabki eluaeg invaliidsuspensioni. «Narkootikumide regulaarsel tarvitamisel ei pruugi tulla hetkega esile mõnda ägedat häiret, vaid kujuneb välja inimese vaikne hääbumine,» selgitas Kleinberg.

«Kõigepealt on häiritud keskendumine ja mälu, noor ei saa enam õppida. Lisanduvad veel unehäired, pidev pahurus ja ärritumine eri asjade peale. Seepärast ongi raudne reegel, et narkootikume ei tohi tarbida, sest me ei tea, mis meiega võib juhtuda. On noori, kes esimesel narkootikumide tarbimisel saavad üledoosi ja surevad sinnasamasse hingamisseiskuse või oksendamise tõttu.»

Kleinbergi sõnul on ta aastaid ravinud ka kanepit tarvitanud täiskasvanud mehi, ja kõik nad tunnistavad oma mäluhäireid ja keskendumisraskusi.

Ravi jääb hiljaks

Enamik narkootikume tervitavaid noori Kleinbergi kinnitusel õigel ajal ravi ei saa. «Mina ei tahaks üldse ravida nende sõltuvushäireid, vaid tarvitamisele eelnenud probleeme,» rääkis Kleinberg.

Vanematel tasuks kahtlustada, et tema laps tarvitab narkootikume, kui too on väsinud, kui tal on kahtlased koolist või kodust puudumised, kui tal kaob taskuraha ja tekivad võlad, esinevad uneprobleemid ning õppeedukus langeb.

«Igas peres võib juhtuda seda, et mingil metsikul perioodil otsustab laps eksperimenteerida narkootikumidega,» rääkis psühhiaater, «iga noor võib libastuda ja siis pole kasu, kui vanem haletseb või materdab ennast.»