/nginx/o/2011/12/07/867350t1he5a1.jpg)
Unevajadus sõltub aastaajast, vanusest ning soost, samuti on oluline inimese kronotüüp - kas tegemist on vara uinuva ja vara ärkava ööbiku või kaua üleval püsiva ja hommikul kaua magava öökulliga. Kuid värske uurimuse järgi mõjutab unevajadust ka üks kindel geenivariant.
Inimeste unevajadus on vägagi erinev - kui Albert Einstein puhkas välja 11 tunniga, siis Napoleon ja ka Briti peaminister Margaret Thatcher olevat hakkama saanud neljatunnise ööunega, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli teadlase Till Roenneberg juhitud töörühm analüüsis enam kui nelja tuhande inimese geeniproove, mis pärinesid seitsmest erinevast Euroopa riigist. Uuringusse olid kaasatud ka pisut rohkem kui tuhande Eesti Geenivaramu doonori proovid.
Katseisikud pidid täitma põhjaliku unevajadust käsitleva küsimustiku: mis kell läheb tavaliselt magama, kaua võtab aega uinumine, mis kell tavaliselt ärkab ja kas ärkamiseks läheb vaja äratuskella.
«Muidugi oleks väga tore, kui kõiki oleks saanud unelaboris uurida, kuid kahjuks pole see võimalik,» ütles Eesti Geenivaramu teadur Maris Teder-Laving.
Müncheni ülikoolis välja töötatud küsimustikku on kontrollitud ja leitud, et inimeste enda hinnangud oma unevajaduse kohta peavad üsna täpselt paika. Selle uuringu puhul võeti arvesse vaid puhkepäevast unevajadust, sest tööpäevadel pole ka öökulli tüüpi inimestel pääsu varasest ärkamisest.
Küsimustike põhjal asusid teadlased inimgenoomist otsima seoseid.
Tuli välja, et need inimesed, kellel oli geeni ABCC9 üks variant, magasid keskmiselt vähem kui teise geenivariandiga inimesed. Muutunud geen pikendas keskmist unetarvet poole tunni võrra ning see geenivariant on olemas ühel eurooplasel viiest.
Geen kodeerib valku, mis annab rakkudele infot energiahulga kohta. Inimese kehas on ABCC9 aktiivne ajus, südames, lihastes ja kõhunäärmes.
«Uni on väga kompleksselt reguleeritud. See konkreetne geen reguleerib ainevahetust ning on oluline ka diabeedi ja kõrgvererõhutõve puhul,» ütles Teder-Laving.
Geen ABCC9 on olemas juba putukatel. Bioloogias laialdaselt mudelorganismina kasutatavad äädikakärbsed jäävad samuti unelaadsesse puhkeseisundisse. Kui teadlased blokeerisid neil geeni avaldumise, magasid sellised tiivulised öösel keskmiselt kolm tundi vähem.
«Kärbsed magavad nii päeval kui öösel, see geen mõjutas ainult ööune pikkust. See oli hea tõestus, et geenivariandil on väga tugev mõju une pikkusele,» ütles Teder-Laving.
Huvitava asjaoluna ilmnes assotsiatsiooniuuringu tulemuste kontrollimisel, mida Eestist tehti 6000 geenivaramu doonori peal, et leitud geenivariandi mõju avaldus selgelt nende geenidoonorite puhul, kelle proovid olid kogutud talvel, mil Eesti on vööndiajas.
Suveajal antud geeniproovide puhul seost nii selgelt ei ilmnenud. «Aina rohkem tuleb infot, et ajavööndi nihutamine mõjutab inimesi päris tugevalt,» ütles Teder-Laving.