/nginx/o/2011/12/06/866026t1h4dab.jpg)
Kui arvutihiire kasutamisega seotud karpaal- ehk randmekanali sündroomi või SMSide rohkest saatmisest tingitud pöidlaprobleeme on tänapäeval tunda saanud enamik inimesi, siis nutitelefonide kasutajaid ootavad uued hädad.
Nutitelefoni kasutamine toob kaasa kaelahädad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikaaegne väikese ekraani silmitsemine ja sõrmitsemine võib lõppeda ülekoormusvigastusega, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Hiljutine Suurbritannias tehtud küsitlus näitas, et 44 protsenti britte pruugib oma nutitelefone selleks, et olla pidevalt internetis. Väikese ekraani ees möödub päevas poolest tunnist kuni kahe tunnini.
See lõbu võib olla aga valusate tagajärgedega, sest inimkeha pole sellisteks uuteks ülesanneteks kohanenud. Telefoniekraanid on liiga väikesed, samuti on nupud liiga tillukesed.
Inimese pea kaalub keskeltläbi 4,5-5,5 kilogrammi. Kui pea on püstasendis ja kehaasend sirge, siis on raskus ühtlaselt jaotunud ja probleeme ei teki. Kui aga olla pidevalt kummargil enda ees oleva nutitelefoni või tahvelarvuti ekraani suunas, siis tuleb kaelal kanda kordades suuremat koormust.
Nii on ülekoormusvigastuste nimistusse hiljuti lisandunud nutitelefoniomanike kaelavalud. Varem olid sedalaadi hädad laialt levinud arvutitöötajate seas. Eriti ohustatud on lapsed ja teismelised, kes arvuti- ja telefonikasutuses eriti innukad.
Nii soovitavad eksperdid, et nutitelefoni kasutamist peaks piirama maksimaalselt 40 minutiga päevas. Ekraani silmitsemises tuleks teha pause ja ekraanitoksimise asemel võiks sõnumite saatmiseks kasutada häälkäsklusi. See soovitus paraku Eestis ei toimi, sest eesti keele tuge neil programmidel veel pole.