/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/04/26/11978994t1h01a7.jpg)
Kui sa pole hetkel oma eluga rahul, siis pea püsti — parimad aastad on ilmselt alles ees!
Uuring: selles eas oled sa kõige õnnelikum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oled sa kunagi vananemise paradoksist kuulnud? Selle järgi oleme kõrgemas eas palju õnnelikumad kui praegu, vaatamata sellele, et meil on rohkem haigusi ja et me oleme palju hapramad. California ülikooli teadlasi hakkas see küsimus täpsemalt huvitama.
Teadlased analüüsisid 1546 inimese, kelle eluiga jäi 21 ja 100 eluaasta vahele, vaimset ja füüsilist tervist.
Vaimse tervise määratlemisel olid muuhulgas olulised sellised tegurid nagu rahulolu eluga, tajutav stressitase, hirmutunded ja depressioonid. Tuleb välja, et selles osas olid vanemad selgelt paremas seisus.
«Vanemad uuringus osalejad rääkisid, et nad muutusid oma elu jooksul üha rahulikumaks ja õnnelikumaks — aastast aastasse ja aastakümnest aastakümnesse,» kommenteeris neuropsühholoogia professor Dilip Jeste.
Võrreldes vanema põlvkonnaga oli noorematel uuringus osalejatel kõrgem stressitase, depressiooni- või hirmusümptomid — enim puudutas see 20ndates ja 30ndates eluaastates inimesi.
Kas füüsilisel nõrkusel polegi siis mingit mõju rahulolule ja vaimsele tervisele? Teadlase arvates mitte.
Ka keskeakriisi teooria (umbes 45. kuni 55. eluaasta vahel) ei näi teadlaste meelest paika pidavat, kuna nende uuringutulemuste kohaselt algab õnnelikolemise sirgjooneline kasv noorest täiskasvanueast ehk siis 20ndatest.
Küsimus, mis aga endiselt jääb õhku: kuidas on vanemad inimesed noortest õnnelikumad, kui nende füüsilised ja kognitiivsed võimed on juba kahanemas? Teadlased usuvad, et vastus on elu keskpunkti nihutamises. Mida vanemaks me saame, seda rohkem tunneme rõõmu lihtsatest ja väikestest asjadest, mida me saavutame.
«Mida vanemaks inimesed saavad, seda rohkem nihkub elu keskpunkt eemale avastustelt ja silmapiiri laiendamiselt ning lähemale suhete hoidmise ja oluliste tegevuste suunas,» mainib professor Laura Carstensen.
Teadlased arvavad, et psühholoogiline rahulolu tuleneb ka eaga seotud tarkusest. Vanemad inimesed oskavad paremini oma emotsioone reguleerida ja keerukamaid sotsiaalseid otsuseid langetada kui noored. «Õpitakse sääsest elevanti enam mitte tegema. Need asjad, mis varem näisid uskumatult tähtsad, muutuvad järsku väikseks ja tähtsusetuks.»
Allikas: Freundin