Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

SÕBRANNA ARVUSTUS. «Nina ja vunts»: kuuma õhku täis pall visises kiirelt tühjaks, jättes suhu paha maigu raisatud tundidest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koomikud Tigran Gevorkjan ja Mattias Naan
Koomikud Tigran Gevorkjan ja Mattias Naan Foto: Facebook

Eile Alexela kontserdimajas suurejoonelise stand-up show korraldanud Mattias Naan ja Tigran Gevorkjan pidid lavale tooma loo sõprusest ja «räigest tagarääkimisest», kuid tulemus oli kuuma õhku täis pall, mis üsna kiiresti tühjaks visises.

Hea stand-up on nagu sõit Ameerika mägedel. Sa hoiad vahepeal erutusest hinge kinni, sest nali, mis lahti rullub, kõnnib kohati piiri peal ning sa ei ole kunagi kindel, kas see maandub õigesti; kas see, mis lõpuks lõppakordina kõlama jääb, ka tõesti naljakas on. Aga kui see juhtub ja sa ennastunustavalt end nalja kaotad, pead kuklasse visates ja pisaraid pühkides, siis see tunne on imeline.

Ma olen elus käinud väga paljudel stand-up’idel ning kui nüüd päris aus olla, siis olen Comedy Estonia Louis Zezerani jt eestvedajate fänn olnud juba hetkest, kui nad Tartus Mökusse sisse astusid, et kindlaks teha, kas seal üldse saab sõud teha. Niisiis – ma olen olnud Eesti stand-up’i fänn juba enne seda, kui see siin esimesi kordi pisikestes umbsetes pubides rahva ette jõudis. Ning ma ka tean, kuidas koomikud harjutavad, ma tean, milleks on oluline käia kümneid kordi rahva ees – hea stand-up ei ole miski, mis on sulle emapiimaga kaasa antud. Jah, sa võid olla naljakas tüüp oma sõprade hulgas ning sinu anekdoodid võivad vanaema naerma ajada, aga kui sa astud lavale võõraste inimeste ette, siis parem ole valmistunud, parem ole vaeva näinud, nii et higi- ja verepisarad voolavad ja kohe kindlasti austa oma publikut piisavalt, et oma materjal viimseni läbi harjutada ning viimistleda.

Tagasi üles