/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/04/22/11968576t1h3ca2.jpg)
Meilgi mahlana müügil eksootilisel noni-viljal peaks olema palju ülivõrdelisi omadusi: ta peaks ennetama raskeid haigusi, tõstma heaolu ja sooritusvõimet. Kas need tegelikult ka paika peavad?
Kui tervislik on supertoit noni tegelikult?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Polüneesiast pärit roheline vili on väga mõru ja tal on lõhn, mida võrreldakse vängemate juustusortidega.
Mõru maitse leevendamiseks lisatakse tavaliselt kas teisi puuviljamahlu või magusaineid.
Toorena on ta peaaegu et söömiskõlbmatu. Siiski kasutavad polüneeslased nonit juba pea üle 2000 aasta rahvameditsiinis. Seda näiteks nii kõhukinnisuse, nakkuste, valude kui artriidi korral.
Mida sisaldab nonimahl?
Peamiselt sisaldab nonimahl süsivesikuid, kuid ta on ka hea biotiini ja foolhappe-B-vitamiini-allikas, mis mängivad paljude kehatalitluste puhul olulist rolli. Ka seedimisel.
Mahlas peaks olema kokku ligi 60 koostisainet, mis mõjutavad keha ülimalt positiivselt. Lisaks magneesiumile, kaltsiumile, rauale ja kaaliumile sisaldab see ka aminohappeid, ensüüme, rasvhappeid ja rikkalikult antioksüdante — eelkõige C- ja E-vitamiini ning beetakarotiini.
Positiivne mõju kehale
Öeldakse, et mahl ei ole kasulik mitte ainult põletike ja maoprobleemide korral, vaid see toetab keha ka südame-veresoonkonna haiguste ja depressioonide puhul.
Ka kortse peaks noni vähendama ja isegi vähki ennetama, kuna ta sisaldab toimeainet kseroniini, mis avastati 1985 ja millega mahla reklaamitakse. Väljaanne Fit For Fun aga kirjutab, et selle toimeaine olemasolu ei ole siiski ükski toiduainekeemia spetsialist ega botaanik kinnitanud. Samuti pole seni ühtegi teaduslikku uurimust tehtud, vaid lähtuda võib üksnes tarbijate isiklikest kogemustest.
Kriitilised hääled
Mõnede tarbijate sõnul on nad saanud nonimahlast maksavaevusi. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) viis läbi uuringud ning seost nonimahla ja maksakahjustuste vahel ei kinnitanud. Seega on nonimahla joomine maksale ametlikult ohutu.
Kuna kallis mahl on ikkagi toiduaine, mitte arstirohi, siis kaheldakse, kas mõni teine puuviljamahl ei võiks sama hea olla. Pealegi sunnib tema mõru maitse sageli ka liiga palju suhkrut lisama.
Juua või mitte?
Kuna nonimahl kuulub nii-öelda funktsionaalsete toiduainete hulka, siis peaks väljaande Fit For Fun sõnul tarbima seda siis, kui eesmärgiks on mingeid kaebusi, näiteks põletikke leevendada või ka oma sooritusvõimet parandada. Näiteks on paljud sportlased enda jaoks nonimahla avastanud. Seda et noni parandab nii võhma kui taastumist, on mitmed uuringud tõendanud.