Tasub teada: kuus levinud müüti autismi kohta

Foto: Shutterstock

Autism on arenguhäire, mille kohta levib palju müüte. Autismikooli ja Perekeskus Sina ja Mina Gordoni perekooli koolitaja Ivica Mägi selgitab lahti kuus kõige levinumat müüti.

Sissejuhatuseks ütleb Ivica, et autism ise oma olemuselt ei ole hea ega halb, autism lihtsalt on - nii nagu rahvus, sugu, juuste värv lihtsalt on. Autismil on lihtsalt nagu kõigel omad plussid ja miinused, mille osas tasub olla teadlik.

1. MÜÜT: autistid on vaimselt alaarenenud ega saa kunagi elus iseseisvalt hakkama

ÕIGE: Autism ei ole vaimupuue. Autistlikul inimesel võib olla vaimne alaareng, nii nagu tavainimeselgi. Suur osa autiste on vaimupuudeta. Oluline on varajane märkamine ja toetamine. Õigel ajal ja sobiva teraapiaga toetades saab enamik lisadiagnoosideta autistlikke inimesi oma eluga hakkama.

2. MÜÜT: autismist kasvab laps välja

ÕIGE: Autism ei ole ravitav ja autistlikust lapsest kasvab autistlik täiskasvanu. Autism kuulub neuroloogilise mitmekesisuse alla, kus peamine ülesanne on aktsepteerida erisusi ja õppida üksteist toetavalt koos elama. Kui autistliku lapse arengut on varakult õigesti toetatud, suurendab see oluliselt tõenäosust, et temast kasvab endaga hästi hakkamasaav ühiskonna liige.

3. MÜÜT: autismi põhjustab oskamatu vanemlus

ÕIGE: Selline arvamus oli autismi kohta tõesti mitukümmend aastat tagasi, kuid tänaseks on selgelt teada, et oskamatu vanemlus küll võib kahjustada last, tema enesehinnagut, enesega toimetulekut ja vaimset seisundit, kuid autismi see siiski põhjustada ei saa. Kindlasti aga on autistlikul lapsel oluliselt kergem elada, kui tema vanemad on teadlikud lapsevanemad. See on ka üks põhjus, miks ma ise koolitaja ja autistliku lapse vanemana õppisin lisaks ka Gordoni perekooli koolitajaks – et pakkuda suuremat tuge ka erivajadusega laste vanematele.

4. MÜÜT: autistid ei mõista teiste tundeid ja on isekad

ÕIGE: Autism raskendab mitteverbaalse suhtlemise mõistmist nagu inimeste kehakeelt, sarkasmi, hääletooni. Seega tuleb autistlike inimestega suheldes seda silmas pidada. Nad on täiesti võimelised olema kaastundlikud ja abivalmid. Mõningatel juhtudel vajavad autistid rohkem abi, et õppida teiste tundeid mõistma, aga see pole reeglipärane. Üldiselt on autistid armsad ja toredad inimesed.

5. MÜÜT: autistlikud lapsed ei taha sõpru ega teistega mängida

ÕIGE: Enamasti ei ole see tõsi ja ka autistlikud lapsed tahavad endale sõpru. On autiste, kes tõesti eelistavad üksi nokitseda, kuid paljud autistid siiski tahavad ka teistega suhelda. Kuna autistidel on vahel sotsiaalsed oskused nõrgemad või toimivad suhtlemismehhanismid pisut erinevamalt, siis võib see tekitada nende valestimõistmist ja tõrjutust. See omakorda võib teha autistlikku last ärevaks, klammerduvaks või agressiivseks, mis ka ei aita kaasa sõprussuhetele.

6. MÜÜT: kõik autistid on geeniused

ÕIGE: Autistide hulgas on igasuguse intellektiga inimesi. See müüt on tekkinud, kuna autismispektrile kuuluvaid Aspergeri ja Savant’ sündroome on aegade jooksul on seostatud kõrge IQ ja erakordse mäluga. Aga üldiselt ei tasuks seda geeniuse osa üle võimendada – nii nagu kõigi inimeste hulgas võib olla andekaid, tarku, väga tarku, ilusaid ja imelisi inimesi, täpselt niisamuti esineb neid ka autistlike inimeste hulgas.