Me kipume asja ees teist taga pidevalt vabandama ja end justkui süüdi tundma. Vahelduseks võiksid proovida hoopis elutervemaid alternatiive!
Aitab vabandamisest! 4 alternatiivi
Loomulikult on olukordi, kus korralik vabandamine on igati õige ja asjakohane. Sageli, ja eelkõige naised, kipuvad aga vabandama siis, kui millegi eest ei ole õieti vabandust paluda. Kokkuvõttes mõjub see aga siiski nii, nagu juba oldaks midagi halba teinud. Milleks sellega ennast kurnata? Aitab sellest poolenisti süüdlase mängimisest. Proovi vahelduseks ümber mõelda ja öelda.
1. Aitäh!
«Tänan, et te mind ootasite,» kõlab palju paremini kui «Vabandage mind, alguses ei tulnud buss, siis oli tänaval ummik ja lõpuks pidin veel ühe kiire telefonikõne tegema.» Igaüks saab aru ja annab ka andeks — ning programmiga võib edasi minna.
See sobib ka teistes olukordades, näiteks selle asemel, et vabandada enda pärast, kuna sa kaebled, võid öelda parem «Aitäh, sa oled nii hea kuulaja!»
2. Vali light-versioon
Selgita ilma vabandamata. Selmet «Mul on tõesti nii kahju, et ma alles praegu, mitu nädalat hiljem, vastan su meilile, palun, palun, anna mulle andeks,» ütle parem lihtsalt «Ma olin puhkusel» või «Lapsed olid haiged». Igaüks saab aru, siin ei ole mingit suurt sorry-aariat vaja. Proovi ära, annab meeldivat sõltumatust.
3. Mul oleks veel üks idee ...
Pole vaja hullusti vabandama asuda, kui kolleeg konverentsil lõputult mingit kägu ajab. Sega lihtsalt vahele või siis ütle «Väike vaheküsimus» või «Mis te arvate XY-st?» Kas veame kihla, et see toimib?!
4. Ei midagi!
Mõnikord võib aga ka Briti kõrgklassi eeskujuks võtta, vabalt moto järgi «Never complain, never explain!» Mis tähendab niipalju kui: ära kaeble kunagi, ära õigusta end kunagi. Mõnikord ei peagi midagi ütlema. Näiteks siis, kui keegi on kellelegi otsa jooksnud ja tal on seepärast kohv särgi peal. Tema mure. Või miks peaks end sellepärast vabandama, et oldi lihtsalt kohal? Täpselt.
Allikas: Brigitte