Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Meie aja õudsed harjumused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Arvad, et tänav kuulub sulle? Harrastad seiklussöömist? Istud ka sõpradega koos olles nutiorjuses? Tutvu meie aja vastikute harjumustega - võibolla tuleb tuttav ette?
Arvad, et tänav kuulub sulle? Harrastad seiklussöömist? Istud ka sõpradega koos olles nutiorjuses? Tutvu meie aja vastikute harjumustega - võibolla tuleb tuttav ette? Foto: Joonistus Kristina Herodes

Appi, kuidas inimesed ikka vihale ajavad! Kohutav, kuidas nad käituvad! Kas nad ise aru ei saa, kui nõme see on!? Aga samu asju ise tehes me tihti ei märkagi, et sellega teistele närvidele käime. Arter kaardistas kümme õudset harjumust, mis on meie ümber tänapäeval… väga tavalised.

1. Uus hoiak: see on minu tänav!

«90ndad on täie rauaga tagasi! Varem käisid kalkarid, oma sang käes, ja kogu linn pidi seda lärmi kuulma. Nüüd on nii palju kaasaskantavaid kõlareid, et igal sammul keegi kehtestab: see on minu tänav!» Sigrid, 43. «Kaasaskantav kõlar seljakotis – hulluks ajab!» Aarne, 44. «Mürareostus on meeletu, kas inimesed tõesti ei tule selle peale, et kogu seltskond ühistranspordis ei taha tema telefonis vaadatavast filmist osa saada?» Hanneli, 48.

Märkida oma kohalolekut ja territooriumi möirates ja sirtsutades on ürgne soov, mis omane primitiivsetele kiskjatele. Äkki võiks ajusid omav inimene ürginstinktidest üle olla?

2. Uus spordiala: seiklussöömine

«Suu kogu aeg käib, ise jooksevad samal ajal mööda tänavat. Ju see on nende meelest hea viis näidata, kui kiire neil on.» Britt, 50. «Kogu linn on täis tüüpe, kes agaralt ringi rähklevad ja samal ajal midagi söödavat-joodavat suhu loobivad. Vahel tuleb kolmepunktivise, aga vahel saab ka keegi kõrvaline tabamuse.» Kristina, 42.

Huvitav, kas toidukraami maitseomadused, toiteväärtus ja emotsionaalne nauding jäävad seiklussöömise käigus üldse samaväärseks?

3. Uus rahvalaul: hädakisa

«Kohutavalt käib pinda, kuidas inimesed hädaldavad.» Anneli, 45. «See on nagu uus standard vestluses. Räägitakse, kuidas kõik on halvasti. Kui sinul on hästi, vaadatakse kohe viltu, et imelik!» Poliitikas pole asjad paigas, raha ei jätku, päikest saab vähe ning elu on ebaõiglaselt raske! Miks kõigil teistel läheb paremini kui minul?

Vanad eestlased teadsid, et jagatud rõõm on topeltrõõm, aga jagatud mure – usu, sedagi saab tegelikult topelt! Kus rohkem hädaldajaid, seal ka rohkem häda. Kui kõik ümberringi lasevad käed rüppe ja kräunuvad, võtab see endaltki tegutsemistahte. Kedagi süüdistada on palju lihtsam kui midagi muuta ja vastutus elu ees oma õlule võtta. Tapvalt kahjulik harjumus harrastajale, kuid ohtlikult mürgine ka teistele.

4. Uus hobi: nelja seina vahel vangis istumine

Miks on eestlasel vähe sõpru ja kehv tuju? Sest see kamp keeldub oma nina urust välja pistmast, kuid seal kükitades seda kõike ei saa. Kojukandekultuuri kiire levikuga ületatakse üha uusi laiskuserekordeid. «Eestlane käib niigi vähe väljas ja ei viitsi suhelda, nüüd on selle woltimisega mõned täiesti koduseks muutunud ja tellivad isegi saja meetri kauguselt toitu koju!» Hanneli, 48. «Kõrtsid on väljasuremisohus. Sõpradega pärast tööd väike klaas võtta või kolleegidega sumiseda on sama tähtis osa elust, nagu on töö.» Kristina, 42.

Spordi populaarsus kasvab ning jõusaale tuleb aina juurde, kuid värskes õhus liikujaid näeb isegi hea ilmaga hõredalt. «Inimesed käivad igasugu mängude, matkamise ja väliste sportlike tegevuste asemel jõusaalis peegli ees hantlit liigutamas.» Lennart, 27. «Kogu selle tühja raua rebimise asemel võiks füüsilist tööd teha, oleks energia kulutamisest kasu ka! Musklil on ükspuha, kas tõstad kasti või kangi. Töö teesklemine tundub väga moes olevat.» Ott, 78. Välja minna tundub tülikas, aga värske õhk teeb koduseinte seisvale õhule ja jõusaali odööridele pika puuga ära, usu mind!

5. Uus epideemia: lolluste levik gripilainetena

«Appike, üks ema viskab oma lapsele juustuviilu näkku ja siis kõik teised teevad samamoodi. Ma ei saa aru, mis inimeste peas lahti on läinud,» Britt, 50.

Soltsiaalmeedia turg näib olevat kustumatus idiootsusenäljas: keegi teeb midagi jaburat ja kohe leidub neid, kes naeravad ja jagavad. Mõnus on ju tunda end targana, kui teine end lolliks teeb. Kuid sekundi pärast tuleb keegi veel lollim, kes sama asja järele teeb. Osa nakkavaid napakusi on kahjutu jura, kuid osa otseselt ohtlikud ja kahjulikud. Juba on ka teada, et nagu kehakuju sõltub menüü kvaliteedist, sõltuvad ka vaimsed võimed otseselt vaimutoidu kvaliteedist, mida iga päev tarbime – ja pole raske näha, kuhu idiootsuste neelamine viib. Kuid kuni meediat valitseb lihtlabane klikk, ei lõpe ka lolluse ülemvõim.

6. Uus suhtlusstandard: tere ei ütle, kaela kargab

«Hommikul ütlen kõigile tere, vastu väga ei öelda. Ja päeva peale on loomulik, et ka mina seda enam ei tee. Nii näevadki inimesed iga päev, aga ei vaevu tervitama.» Sigrid, 43. «Poolvõõraste kallistamine on mingi uus trend.» Aarne, 44. «Embajad ja sülelejad on

Tagasi üles