/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/04/11/11941816t1h5d78.jpg)
Oled kehvas tujus? Siis soovi, et teistel paremini läheks. See aitab Ameerika psühholoogide sõnul eekõige sinu enda tuju tõsta. Ja selleks kulub täpselt 12 minutit!
Selle nõksuga saad hoobilt parema tuju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui me tahame õnnelikud olla, ei peaks me teatavasti end teistega võrdlema ega ühiskondlike ootustega end survestada laskma. Eelkõige aga ei peaks me end teiste inimeste arvamusest puudutatuna tundma.
Kas siis poleks lihtsaim ja tervislikem võimalikult palju iseenda ja võimalikult vähe teiste peale mõelda? Lihtsaim võib-olla küll, kuid meeleolu sellest ei võida, nagu näitas järgnev Iowa ülikooli psühholoogide eksperiment.
Mõtle 12 minutit teistele!
Niisiis uuriti eksperimendiga erinevate mõttestrateegiate ja -protsesside mõju inimlikele emotsioonidele. Selleks jagati inimesed nelja gruppi:
Üks grupp («loving-kindness») pidi minema kaheteistkümneks minutiks jalutuskäigule ja sealjuures heatahtlikult teiste peale mõtlema, neile midagi kindlat positiivset soovima ja nende tugevatele külgedele ja headele omaduste väärtustavalt (mitte kadedalt!) keskenduma.
Teine grupp («interconnectedness») pidi oma kaheteistminutise jalutuskäigu ajal mõtlema teadlikult nendele inimestele, kellega nad tunnevad seotust ja sellele, mis neid seob.
Kolmas grupp («downward social comparison») pidi kaksteist minutit mõtlema inimestele, kellel läheb neist halvemini — näiteks teenivad vähem või neil pole nii ilusat kodu.
Neljas oli kontrollgrupp ilma erilise mõtlemisülesandeta.
Kohe 12 minuti järel uurisid teadlased osaliste meeleolu.
Esimeses, heade soovide grupis, olid tulemused kokkuvõttes kõige paremad. Võrreldes kontrollgrupiga oli neil vähem hirmutundeid, küll aga rohkem rahulolu, kaastunnet ja huvi teiste inimeste suhtes.
Teine grupp ei erinenud meeleolutehniliselt hirmu- ja õnnetunde osas küll kontrollgrupist, ent oli sotsiaalsel tasandil avatum ja erksam.
Kolmanda ehk end kehvematega võrdleva grupi liikmed ei erinenud kontrollgrupi inimestest kuigivõrd. Samas ei aidanud enda võrdlemine nende inimestega, kellel kehvemini läks, siiski ka meeleolu tõsta.
Empaatia on inimlik
Muidugi, eks igaüks reageerib erinevalt, ja kui osaliste seas olnuksid peamiselt kurjad inimesed, siis tulnuksid ehk ka teistsugused tulemused. Nagu aga Iowa eksperiment näitab, on inimesed mitte lihtsalt sotsiaalsed olendid, kes teistelt õpivad, vaid enamikku seob teistega empaatia, mis võib minna isegi nii sügavuti, et nad tunnevad teiste õnne üle rohkem rõõmu kui võõra inimese õnnetu seisu üle.
Ja kui juba see üksi teeb tuju heaks, siis tasub ju need kaksteist minutit võtta ja soovida kolleegile, et temast ja tema uuest kohtingukaaslasest saab õnnelik paar.