Mida sa ei peaks kunagi ütlema
Tead seda vanade roomlaste kuldset põhitõde, et igas vaidluses on kaks poolt? Riidude puhul kipuvad aga süüdistused alati ühte väravasse minema. Probleem on selles, et just «sina»-etteheited ja -süüdistused on kõige hullem, mida oma kallimale teha. Vaidluse või tüli käigus hakatakse liiga kiiresti vigu ainult teises nägema, sest viha on nii suur. Tõelist kasu aga sellest pole. Teine pool võib end väga kiiresti ainsa süüdlasena tunda (isegi kui ta tõesti on süüdi) ja veelgi suurem stress on juba ette programmeeritud.
Seega kui sa tahad, et te mõlemad end paremini tunneks, muuda «sina»-vorm «meieks» või alusta «Ma soovin, et ...»! Mitte «Sul pole kunagi minu jaoks aega,» vaid «Ma soovin, et me saaksime koos rohkem aega veeta.»
See pole algul üldse lihtne, kuid varsti märkad, kuidas see muudab kogu vestluse käiku.
Naised teavad seda hästi: kui oled vihane või pettunud, siis kipud kergesti üle pingutama. Näiteks ei aita su elukaaslane majapidamises kaasa tihemini kui korra või kaks kuus. See pole muidugi üldse tore, kuid tüli käigus kipuvad tihti kuulduma ka laused nagu «Sa pole mind KUNAGI aidanud. Ma pean alati kõike üksi tegema.»
Mida tavaliselt enamik ei taipa, on see, et teine tunneb, nagu teda oleks rünnatud. Meie ju ka ei taha, et meile heidetakse ette neid asju, mis ei toimi päris õigesti. Jää parem faktide juurde ega lase end sedalaadi liialdustest ahvatleda.