Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Üksildane ja range Põhja-Korea januneb turistide järele (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hommikune tänavastseen pealinnas, taamal innustab töörahvast töökangelastegudele Naisteliiga võimlemisrühm.
Hommikune tänavastseen pealinnas, taamal innustab töörahvast töökangelastegudele Naisteliiga võimlemisrühm. Foto: Inga Kuusik

Riik, mis on pindalalt peaaegu kolm korda suurem, rahvaarvult aga üle 20 korra suurem kui Eesti, kannab ametlikult nime Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Väiksusest hoolimata kuuleb uudistes Põhja-Koreast ebaproportsionaalselt sageli. Enamasti tulevad jutuks nende tuumarelvad ning ähvardused USA ja Lõuna-Korea aadressil, samuti tohutu suur armee, mille ideoloogiline kindlus meenutab Nõukogude armeed Suure Isamaasõja päevil.

Kommunismiideoloogiat Põhja-Koreas tegelikult ei ole – selle on nad asendanud juche ideoloogiaga, mis väga jämedas tõlkes tähendab iseseisvust (hiina päritolu termin koosneb kahest silbist – «isand» ja «keha, olemus, loomus» – ning tähendab seda, et inimene on iseenda ja ümbritseva maailma peremees – toim).

Selle kaudu õigustatakse nii juhtide isikukultust, inimeste sunnismaisust kui ka igapäevaelu viletsust. Vajaduse korral tuleb juche nimel oma elu ohverdada.

Juche on tihedalt seotud Põhja-Koread valitseva Kimide dünastiaga. Isegi ajaarvamine on juche aastates: aasta 2019 on juche aasta 108 ning ajaarvamise alguses on esimese Kimi sünd.

Tagasi üles