/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/04/02/11918693t1hfdd9.jpg)
Kui sa hakkad päeva peale üha kiiremini energiast tühjaks jooksma ega suuda enam millelegi keskenduda, aitab üks lihtne kavalus: suuna pilk millelegi, mis paneb kohvi peale mõtlema. Ühe uuringu järgi annab see otsekohe jõudu juurde.
Üllatav tõde kohvi kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Consciousness and Cognition avaldatud uuringus märkisid teadlased, et piisab pilgust millelegi, mis meenutab meile kohvi, kui juba muutub aju tähelepanelikumaks ja me tunneme end ärksamana.
Seega peaks näiteks piisama sellestki, kui vaadata tühja kohvitassi, kuna see ese toob meile mällu pildi kohvitarbimisest.
«Kohv on üks armastatumaid jooke ja me teame tema füüsilisest mõjust palju,» ütles professor Sam Maglio Toronto Ülikooli pressiteates.
Palju vähem aga on uuritud selle psühholoogilist tähendust — teisisõnu seda, kui palju mõjutab üksnes mälestus seda, kuidas me mõtleme.
Priming-efekt
«Inimesed puutuvad iga päev kokku kohviga seotud esemetega ja mõtlevad kohvi üle ka siis, kui nad seda tegelikult ei tarbi,» selgitab Maglio.
Selle teadmisega uuris ta koos kolleegidega sellist efekti, mida ta nimetab priming-efektiks. Mõiste tähistab neid toimeid, millel võivad olla ka kõige õrnemad vihjed meie mõtetele ja käitumisele.
Teadlased kutsusid katsest osa võtma nii lääne kui ida kultuuri esindajaid, «et näha, kas on olemas seos kohvimälestuste ja füsioloogilise erutuse (kesknärvisüsteemi aktiveerimise) vahel,» kõneles Maglio.
Tulemuste järgi see igatahes nii on: need osavõtjad, kes puutusid kokku kohvi puutuvate vihjetega, hindasid aega lühemaks ja mõtlesid konkreetsemalt, detailsemalt ning täpsemalt.
Sellel olevat rida mõjusid sellele, kuidas inimesed töötlevad informatsiooni, annavad hinnanguid ja langetavad otsuseid.
Priming'u mõjud võivad olla kultuuriti erinevad
Antud efekt oli idakultuurides üleskasvanud osalejate puhul väiksem. Maglio oletab, et seos kohvi ja kesknärvisüsteemi aktiveerimise vahel pole nendes kultuurides, kus kohv ei ole kuigi domineeriv, eriti välja kujunenud.
«Põhja-Ameerikas on meil näiteks silme ees pilt tüüpilisest juhist, kes tormab, kolmekordne espresso käes, tähtsale kohtumisele. Siin on seos kofeiini joomise ja erutuse vahel, mida teistes kultuurides nii ei ole,» selgitas professor.
Ekspert kavandab juba uusi uuringuid, näiteks millised on seosed erinevate jookide ja söökide vahel, kuna juba üksi mõte energiajoogist või veinist võib mõjutada meie erutustaset väga erinevalt.
Allikas: Fit For Fun