Siilist näkini ehk kas pikkus loeb?

Liina Vahter Foto: Ilumaailm

Kas pikkus loeb? Kaubamaja ajakiri Ilumaailm küsis seda viielt naiselt, kelle juuksepikkus varieerub paarisentimeetrisest siilist kuni vaat et põlveõnnaldeni ulatuvate näkikiharateni.
 

Liina Vahter, 23
juuksur

Olen väga palju juustega katsetanud, mu juuksed on näinud kõikvõimalikke värve. Kui lähen juuksurisse, siis ikka konkreetse eesmärgiga välimust muuta, mitte lihtsalt juukseotsi lõikama.
Olen kogu teadliku elu kandnud poisipead. Ma ei suuda juukseid pikemaks kasvatada, sest olen väga kärsitu. Ja pikemad juuksed ei tee mind ilusamaks!

Naiselikkus peab tulema seestpoolt. Mõni kannab pikki juukseid, mis talle üldse ei sobi, lihtsalt andmaks kindlat signaali, et on naine. Lühike juus näitab minu meelest iseloomu ja enesekindlust.

Olen tähele pannud, et tihti sõltub juukselõikus seltskonnast, kus liigutakse. Kui üks julge teeb midagi ees, siis minnakse tihti kaasa. Palju sõltub ka sellest, mis positsioonil sa ühiskonnas oled. Mulle meeldib oma julgusega näiteks Anu Saagim, kes käis Kanal2 peol, viinerid peas. Miks mitte, inimesed lasku fantaasial lennata!

Kasutan Goldwelli ja Goldwelli KMS California sarja. Viimase puhul meeldib lai tootevalik, hea lõhn ja loodussõbralikkus. Kevin Murphy toodetest on tõeline lemmik mereefekti andev viimistlusvahend, mis teeb pehmed juuksed karmimaks ja annab hea vormi.

Silvia Pärmann, 32
Ajakirja Diivan peatoimetaja

Praegune soeng on mul olnud pisut üle kolme aasta ja sekundikski pole tulnud mõtet, et hakkaks juukseid kasvatama. Ühel hetkel juhtus nii, et iga minu uus soeng oli eelmisest lühem ja praegusest edasi pole tõtt-öelda enam kuhugi minna. Mu ema arvab muidugi, et ma näen välja väga niru.

Minu loomulik juuksevärv on lähedane praegusele toonile. Praegune värv on tegelikust ehk tooni võrra heledam ja mitu-mitu tooni säravam.

Vahel, kui juuksed väga pikaks kasvavad (nii ligi 3 sentimeetrit), saan endale harja pähe teha – see on seni võimsaim minu juukseeksperimentidest.

Ma ei ole tähele pannud, et pikkade juustega naisi kuidagi eelistataks. Oleks ka väga igav, kui kõigil inimestel ühesugune maitse oleks.


Juuksehooldusvahenditest on mul šampoon ja palsam, nagu igal normaalsel inimesel, kellel natukenegi juukseid on. Nimed pudelitel vahelduvad, aga logo on alati The Body Shopi oma.

Helle Luks, 45

Tallinna Kaubamaja osakonnajuhataja

Noorena olid mul pikad poolde selga juuksed. Lõikasin pärast laste sündi lühemaks, sest siis oli ebamugav, lapsed kiskusid neid. 90ndate keskel lõikasin päris poisipea – olin pikkadest juustest tüdinud. Olen loomult laisk, aga pikad juuksed nõuavad rohkem hoolt. Kuid täiesti märkamatult kasvatas juuksur mu kiharad tagasi!

Kuna mu juuksed hoiavad hästi, siis duši alt tulles vajutan nad käega lihtsalt vormi ja lasen kuivada. Väga palju föönitada ja möllata ei taha, see lõhub juukseid.

Olen juustesse triipe teinud, et loomulikku halli värvitriipudega elavdada. Mu pärisvärv on eestlase kartulikooretooni. Praegune värv on loomulikule lähedal ja sellepärast ei paista kohe välja, kui on välja kasvanud.

Midagi väga erilist ma juustega teha ei viitsi. Aga saunas käies katan juuksed alati rätikuga kinni, et kuumus liiga ei teeks. Hoian ka palsamit peas saunarätiku all.

Olen jõudnud staadiumi, et toidupoest šampooni ei osta. Kasutan L’anza salongi juuksehooldussarja. Selle sarja läige on väga mõnus. Kuna mängin võrkpalli, siis peaaegu igal trennipäeval pesen pead.

Angeelika Kang, 40
kohvikupidaja

Lapsena olin lühikeste juustega, lausa poisipea. Mul oli hormonaalne häire ja juuksed lihtsalt ei kasvanud. Ma ei unistanud muust kui pikkadest juustest – tõmbasin sukkpüksid pähe ja punusin säärtest patsid.

Kui olin kümneaastane, muutusid juuksed üleöö paksuks ja hakkaksid kasvama. Juuste praeguse pikkuse saavutasin 20. eluaastaks ja nii jäigi. Lapsi oodates kasvasid juuksed metsikult pikaks, ulatusid lausa poolde selga.

Mu päristoon ongi tuhkblond. Väiksena olin väga hele, aga pärast lapsi muutusin tumedamaks.

Kui olin 30ndates, mõtlesin, et 40seks saades lõikan juuksed poole lühemaks, ikka tädisoenguks. Aga nüüd olen 40 ja rahul praeguse pikkusega. Ehk 50selt mõtlen selle peale jälle?
Pikkade juuste kuivatamine ajab hulluks. Pärast pesu läheb föönitamiseks pool tundi. Pesen paar korda nädalas, olenevalt sellest, palju trenni teen.

Kuna mu juuksurid vahetuvad, siis muutuvad ka lemmikmärgid. Üks, mis alati kindel, on see et vajan niisutavat šampooni. Mulle on väga meeldinud Kérastase sari. Praegu kasutan Senscience’i.

Ainuke asi, mida ise juuste heaks teen – panen saunas käteräti pähe, et säästa juukseid kuumuse eest. Suviti ja soojamaareisidel kasutan alati päikesesarju ning mereveest tulles loputan juuksed mageda veega üle.

Kadri Ratt, 29
õpetaja

Olen õnnelik, et mul on head geenid. Ka mu emal olid ka noorena pikad ja tugevad juuksed. Hakkasin juukseid kasvatama alates 10. klassist, kui nad ulatusid õlgadeni.

Jälgin, et otsad väga niruks ei läheks ja väldin igasugust keemilist töötlemist. Juukseid värvin ise professionaalsete kergvärvidega, mida hangin tuttavate käest.

Enamasti pannaksegi mind tähele tänu juustele. Põhiküsimus, mis esitatakse: «Kuidas sa viitsid?» Aga olen kõva kümme aastat pikkade juustega nii harjunud, et ei saa arugi küsimusest.

Pesen juukseid üle päeva ja kuivatamiseks vajan fööni. Juuksed kuivavad väga kaua, jahedamal ajal kulub ikka paar tundi.

Naised väljendavad mu juuste üle imetlust rohkem kui mehed. Õpilased käivad küll aeg-ajalt juukseid paitamas. Isegi tunni ajal on vargsi silitatud, vist lausa kisub katsuma. Kannan juukseid lahtiselt, muidu polegi nende pikkusel mõtet.

Arvan, et mul on lihtsam hea välja näha kui lühikeste juustega naistel. Pesen juuksed ära, föönitan ja ongi kõik. Nende pikkus on juba iseenesest efektne.

Mulle sobivad vähesed šampoonid, aga Pantene teeb mu juuksed siledaks. Palsamit läheb kaks korda rohkem kui šampooni ja neid kulub ikka mitu pudelit kuus. Olen ka kallimaid tooteid proovinud, aga pole nende eeliseid tajunud.