/nginx/o/2011/01/19/501148t1h7850.jpg)
Arstikeskuse Qvalitas peaarsti Toomas Põllu sõnul lõpetab meie organism teatud ainete sünteesimise, kui ta need pidevalt kusagilt mujalt saab - seetõttu peab tohter ekslikuks ja meelevaldseks toidulisandite ja turgutavate vitamiinide manustamist, saab teada Ülli Plingi artiklist terviseajakirja Üks detsembri/jaanuarinumbris.
«Palju reklaamitakse nn kasulikke aineid, mille metaboliite näeme uriinianalüüsis ja mida inimkehas tegelikult ei peaks olema. Organism on ses mõttes laisk, et kui ta saab kusagilt mingid ained lihtsamalt kätte, siis ta neid ise enam ei sünteesi.
Meie kehas on aga palju proaineid ja -vitamiine, mis peaksid toitainetest vajaliku kätte saama. Aga kui kõiki neid võimalusi ära ei kasutata, mis organismil on, võivad need oma töö unustada.
Mul on näiteks mitu vitamiinisõltlasest patsienti – nende kehas provitamiinid enam ei tööta, sest nad on omal ajal söönud valmiskujul suurtes kogustes vitamiine ja kui nad neid enam kapslitena ei võta, tunnevad nad end loiult ja väsinult.»
Dr Põld soovitab lisaainetele seega eelistada toitumise kuldreegleid, mis tähendab, et sööma peaks toidupüramiidist lähtudes. See tähendab ennekõike piisavas koguses kiudaineid – 5 peotäit juurvilju-puuvilju, millest organism ammutab nii vitamiine kui ka mikroelemente – ja vahel ka tõhusamat toitu, nagu näiteks liha ja juustu.
Mida looduslikum ja vähem töödeldud on toit, seda parem. Köögiviljad on parimad näiteks aurutatult – kui need hamba all krõmpsuvad, saab kõik kasulikud ained hästi kätte.
«Sportides on omal kohal ka isotoonilised spordijoogid, mis on sarnased meie vereplasma veeosale,» märgib dr Põld. «Ent ka vedelikku manustades tuleks organismi enne treenimist ette valmistada ja vähemalt tund aega enne pingutust juua lonkshaaval vett – see tagab organismile jõutagavara.»
Trennis käivale inimesele soovitab Põld kindlasti ka liha söömist, et organism saaks vajalikul hulgal hemoglobiini jm rakkude uuenemiseks vajalikku.
«Näiteks inimene, kelle füüsiline koormus on suur, peaks sööma liha vähemalt kaks korda nädalas – mida noorem treenija, seda enam,» kinnitab armastatud tohter ja lisab, et trenniskäijad peaksid arvestama ka, et mida intensiivsem on treening, seda suurem on nälg. Ja mida suurem on nälg, seda rohkem tahab organism süüa. Seega on arvamus, et treeninguga võetakse palju alla, ekslik - pigem võib tekkida ülekaalulisus.
Kuula oma keha
Kogenud arsti soovitab kuulata igal võimalusel oma keha, nii end liigutades kui ka energiavarusid täiendades.
«Keha ütleb meile väga palju ette, kas süüa või mitte ja mis aineid ta parasjagu vajab. Kui organismis on mingi aine puudus, annab keha sellest aju kaudu märku – seda tasuks kuulata ja proovida selle järgi elada.
Õigem on seda võib-olla teha pärast treeningut, kui organismi ainevahetus on kiirenenud – siis tekivad isud, mis on tõenäolisemalt õiged, ehkki siis peab kiivalt koguseid reguleerima,» manitseb asjatundja ja lisab, et kuna inimorganism on ääretult biorütmide lembeline, võiks ka nendega arvestada.
Sellest johtuvalt on oluline nii treeningute regulaarsus kui ka järjepidevus. See tähendab, et hommikvõimlemine on omal kohal iga päev, ka nädalavahetustel, aga organismi tund-poolteist kurnavast treeningust piisab 3 korrast nädalas, et keha saaks ka piisavalt puhata.
Eriti hea, kui trenni tehtaks igal nädalal samal ajal, sest kuna keha armastab kindlaid rütme, on ta siis pingutuseks paremini valmis. «Kui trenn on kindla intervalliga, kindlatel päevadel ja kellaaegadel, õpib organism sellega väga hästi hakkama saama. Nagu toitumisegagi, kui süüa regulaarselt ja kindlatel aegadel. Kui elu on ööpäeva-, kuu- ja isegi aastarütmides paigas, on tal ka kergem stressi ja väsimusega toime tulla.»