/nginx/o/2011/12/02/860736t1h5546.jpg)
Kuigi rohked ebaõnnestumised võivad lapsest teha koolikiusaja, ei muuda need last veel loomapiinajaks, vahendab Novaator üht värsket uuringut.
Koolikiusaja loomadega ei jõhkrutse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Journal of Interpersonal Violence avaldatud uuring leidis, et nii teiste kiusamine kui loomadega jõhkrutsemine on seotud erinevate antisotsiaalse käitumise vormidega, sealhulgas kaklemise, koolist puudumise, valetamise ja varastamisega.
Üheks last kiusajaks muutvaks teguriks on seejuures talle pandud liiga rasked või ohtlikud kohustused. Loomade kallal jõhkrutsemine on pigem seotud aga vandumise ja sõnadega haiget tegemisega.
Loomapiinamist soodustavad ka vangalakaristust kandnud täiskasvanuga ühes majapidamises elamine ning seksuaalse kuritarvitamise kogemine.
Michigani ülikooli teadlase ja uuringu autori Brian Perroni sõnul on lapse koolikiusajaks muutumisel oluline roll kuhjuval ebaõnnel ja halval saatusel. «Samuti näitas uuring, et kiusamist ja loomadega jõhkrutsemist kutsuvad esile erinevad mehhanismid,» lisas Perron.
Uuringu autorid kasutasid USA üleriigilise alkoholi ja sellega seotud seisundite epidemioloogiauuringu andmeid. Selle uuringu järgi oli koolis teisi kiusanud peaaegu 2000 ning loomadega jõhkralt käitunud ligi 500 küsitluses osalenut, 32 000 vastanut ei olnud aga käitunud kummalgi viisil.
Kogu elu teisi kiusanud ja loomadega jõhkrutsenud inimeste seas domineerisid üksi elavad, madalama hariduse ja väiksema sissetulekuga mehed. Alla 35-aastaste seas oli kiusajaid ja loomadega jõhkrutsejaid rohkem kui eakamate seas.
Lisaks näitas uuring, et kiusamist ja loomadega jõhkrutsemist esines rohkem alkoholi ja mõnuainete pikaajaliste tarvitajate seas.