Järgmisel päeval jõudsin tagasi tsivilisatsiooni, Carazi linna. Enne veel tuli läbida lõik, kus 15 km peale oli 35 tunnelit. Enamjaolt oli tee üherealine ja möödasõitmised olid päris keerukad. Ühel korral pidi terve autodekolonn lausa poole tunneli jagu tagurdama. Rattaga oli kerge aga läbi lipsata ja varsti olingi Carazis. Siit otsustasin kiire kõrvalpõike teha ja bussiga paariks päevaks Limasse sõita. Sain uuesti Kanyaga kokku ja samuti tahtsin näha, kuidas kulgeb elu rannikul. Viimane kord olin rannikul mitu kuud tagasi Cartagenas, Kolumbias. Ratta jätsin seniks Carazi hosteli ja paari päeva pärast plaanisin sealt jälle jätkata.
/nginx/o/2019/03/25/11894461t1h1d30.jpg)