Kuivõrd põhjendatud on aluselise toitumise soovitused?

Foto: SCANPIX

Aluselise toitumise ja äsja poodidesse jõudnud aluselise vee propageerijad väidavad, et paljud tervisehädad saavad alguse happeliste jääkide kogunemisest organismis. Kui suur osa sellest vastab tõele ning kas aluselise vee joomisest on ka tegelikult kasu, aitas välja selgitada Tervise Arengu Instituut. 

Happelised toiduained on näiteks liha, piimatooted, suhkur, kohv, alkohol.

Kui ideaalne vere pH-tase on 7,365, siis iga selle väiksemgi kõikumine mõjutavat kogu meie organismi tervikuna. Nii väheneb väidetavalt meie keha võime omastada toitaineid ning vitamiine ja mineraale, langeb rakkude energiatootlikkus ja kahjustunud rakkude taastumisvõime, häiritud on ka seedesüsteem ning keha muutub vastuvõtlikuks rasvumisele.

Tervise Arengu Instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja, arstiharidusega ning aastast 2005 Oslo ülikoolis erinevate toitumisuuringutega tegelenud Eha Nurk nõustus küll, et mitmed toiduained ja joogid tekitavad meie kehas happelisi jääke, kuid tema sõnul ei mõjuta see kuidagi meie vere pH-taset, vaid ainult uriini pHd.

«Kuna keskkond maos on juba niigi happeline, ei suuda ükski toit ega jook muuta seda püsivalt happelisemaks ega ka vastupidi aluselisemaks. Seega, kogu toit maos on happeline ning liikudes edasi soolde, toimub kõhunäärmenõrede toimel neutraliseerimine,» selgitas ta.

Seetõttu ei ole pH seisukohalt tema sõnul olulist tähtsust, mida inimene sööb - toit maos on happeline ning soolestikus aluseline.

Samuti selgitas Nurk, et kõhunääre ei «võitle» happelisuse vastu üksi. «Kohe pärast toidu liikumist maost kaksteistsõrmiksoolde vabanevad viimase epiteelist hormoonid sekretiin ja koletsüstokiniin. Neist esimese ülesanne on reguleerida pH-taset veel enne, kui kõhunäärmenõred abiks tulevad. Seega jaotub koormus erinevate puhverdajate peal ära,» märkis ta.

Spetsialist tõdes, et ei oska öelda, kas äärmuslik happeliste toitude tarbimine võib pH-regulatsiooni seedesüsteemis rivist välja lüüa, kuid tavatoitumise puhul suudab organism tema sõnul happeliste toitude neutraliseerimisega edukalt hakkama saada.

Aluseline või lihtsalt tervislik toitumine?

Happelisuse neutraliseerimiseks soovitatakse süüa palju rohelist ning juua aluselist vett.

«Jaapanis tehtud põhjalikest uuringutest on selgunud, et aluseline vesi on parandanud erinevaid kroonilisi haigusi, nagu artriit, diabeet, kõrgvererõhutõbi, kõrvetised, halb verevarustus, luuhõrenemine, psoriaas, seedehäired, migreen, jalakrambid, krooniline väsimus. Lisaks aitab aluselise vee joomine taastada pH-taset suus ja parandab seeläbi hammaste tervist. Selle lihtsa vahendiga on lihtne alandada ka vähiriski,» väidavad aluselise vee propageerijad.

Eha Nurga sõnul on eksitav nii väide, et meie tervisehädad on põhjustatud organismi pH-muutustest, kui ka väide, et aluseline vesi aitab tasakaalusta organismi pHd.

«Neil väidetel ei ole teaduslikult põhjendatud alust. Kliinilised katsed, kus võrreldes tavalise veega on leitud mineraalvee positiivsemat mõju tervisele, on seotud mineraalainete sisaldusega. Näiteks kaltsiumirikka mineraalvee tarbimisel on täheldatud vere kaltsiumisisalduse tõusu ja seeläbi ka luuhõrenemise protsesside aeglustumist,» märkis Nurk.

Spetsialist tõdes, et vesi peaks tõesti katma suurema osa meie vedelikuvajadusest ning toidukordade vahel on joogina soovitatav tarbida vett. «Mineraalvesi võib olla aeg-ajalt täiendavaks mineraalainete allikaks, kuid selle tarbimist tuleks siiski piirata, eriti kui mineraalvesi sisaldab palju naatriumi või soola.»

Samuti märkis Nurk, et kui üldine toitumissoovitus on tarbida peamiselt taimset päritolu toitu, mis sisaldaks võimalikult erinevaid köögi- ja puuvilju, marju ja täisteratooteid; lisaks kala ning piiratud koguses punast liha, soola, suhkrut ja energiarikkaid toiduaineid, siis võib öelda, et suur osa tervislikust toidust ongi oma olemuselt aluseline.

«Siinjuures aga ei oma tähtsust see, kas toit on aluseline või happeline, vaid see, et sellise
toiduvaliku juures on tagatud optimaalne valkude, rasvade ja süsivesikute suhe ning piisav hulk vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante ja teisi mikrotoitaineid,» lisas ta.

***

Millest sõltub tegelikult vere pH-tase? 

Vere pH-tase on väga täpselt reguleeritud ja sõltub puhvritest, mis seovad vesinikioone. Siinkohal on olulisemaks puhvriks bikarbonaadid (HCO3-), mis tekivad süsihappegaasist süsihappe toimel ehk H2O + CO2 <> H2CO3 <> H+ +HCO3-

Lihtsamalt öeldes saame me vere pHd reguleerida hingamisega. Lihtne võimalus vere pHd mõjutada on näiteks hoida hinge kinni - sel ajal kuhjub süsihappegaas verre ja veri muutub happelisemaks. Või vastupidi, väga intensiivselt hingates muutub veri aluselisemaks. 

Mõlemal juhul hakkab inimesel halb ning ta on sunnitud jätkama normaalset hingamist, misjärel vere pH-tase kiiresti taastub.

Allikas: Eha Nurk